Ken Macon | Reclaim The Net
Euroopa Liidu rahandusministrid kiitsid heaks tegevuskava, mis sillutab teed digieuro kasutuselevõtule. Plaanis kirjeldatakse, kuidas kehtestataks ülempiirid iga inimese võimalikele hoiustele, ent konkreetseid numbreid pole veel paika pandud.
Otsus sündis Kopenhaagenis toimunud eurorühma kohtumisel ning viib Euroopa Keskpanka sammukese lähemale oma digivaluuta käivitamisele, samal ajal kui skepsis selle võimaliku mõju suhtes inimeste rahalisele vabadusele üha aina kasvab.
Selle asemel, et kohe konkreetseid piirmäärasid välja pakkuda, leppisid ministrid kokku ajakavas ja institutsionaalses protsessis, mille kaudu hoiuste ülempiirid kehtestataks.
Pressikonverentsil rõhutas üks kõrgem ametnik, et arutelu keskmes oli küsimus, kuidas seda teha, mitte millises mahus.
See eristus kerkib esile ajal, mil plaanid digivaluuta kasutuselevõtuks on Euroopas ja mujalgi suurendamas tähelepanu ja kriitikat.
Suurbritannias on keskpanga ettepanekud piirata stabiilsete digitaalsete müntide kasutajate hoiuseid juba toonud kaasa hoiatusi digivarade pooldajatelt, kes näevad selles ohtu inimeste valikuvabadusele rahaasjades.
Euroopa Keskpanga juhatuse liige Piero Cipollone on väitnud, et digieuro oleks usaldusväärne ja privaatsust kaitsev alternatiiv sularahale, eriti kriisiolukordades. „Pank ei tea midagi ei maksja ega saaja kohta,“ kinnitas ta sel kuul, lisades, et võrguühenduseta versioon tagaks samasuguse konfidentsiaalsuse nagu sularaha.
Digieuro kriitikuid see ilus jutt aga ei veena, sest juba ainuüksi tsentraalselt emiteeritud digivaluuta ülesehitus tekitab tõsiseid kahtlusi, eriti kui ligipääsu hakatakse piirama või jälgima riskijuhtimise sildi all.
Olgu võrguühenduseta või mitte, skeptikute hinnangul pole mingit garantiid, et anonüümsus süsteemi käivitudes tegelikult püsima jääb.
Eurorühma heaks kiidetud raamistik kirjeldab samm-sammult protsessi. Kui EKP otsustab projektiga edasi minna, tuleb kavandatavast käivitamisest anda teada vähemalt kaks aastat ette.
Digieuro kasutuselevõtt eel, 12 kuni 6 kuud enne süsteemi käivitamist, esitaks keskpank oma pakutud hoiusepiiri Euroopa Nõukogule. Nõukogul oleks pool aastat aega vastata, pärast mida võtaks EKP vastu lõpliku otsuse nii digieuro käivitamise kui ka hoiusepiiri kohta.
Hiljutises kõnes märkis Euroopa Komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis, et geopoliitiline ebastabiilsus on põhjus digieuro arendamise kiirendamiseks. „Viimased arengud tänases keerukas ja konfliktiderohkes maailmas on veelgi rõhutanud vajadust digieuroga edasi liikuda,“ ütles ta, lisades, et loodab lähiajal „märkimisväärset edasiminekut“.
Endiselt on aga ebaselge, kui palju avalikkuse toetust projekt koguda suudab. Privaatsus, ligipääs ja iseseisvus on endiselt lahtised küsimused ning kuigi ametnikud esitavad digieurot kui turvalist ja moodsat sularaha vormi, pole kõik veendunud, et sellega kaasnevad kompromissid seda väärt on.
