Peeter Proos | Vanglaplaneet
Riigikogu juhatuse otsus suurendada parlamendiliikmete võimalust kasutada kuluhüvitisi auto kasutusrendi katteks üle saja euro võrra kuus on tekitanud õigustatud pahameelt. Seda enam, et samal ajal on tavakodanikud sunnitud maksma värskelt jõustunud automaksu ning toime tulema üldise hinnatõusuga. Selline otsus süvendab tunnet, et poliitiline eliit naudib eristaatust ja hüvesid, mis ei haaku vähimalgi määral sellega, mida ühiskond praegu kogeb.
Riigikogu Kantseleist saadud andmed näitavad, kui suure summani on saadikute autokompensatsioon praeguse koosseisu ajal kerkinud.
Andmetest selgub, et rida saadikuid on 2024. aastal saanud igakuise autokompensatsiooni näol kätte maksimaalse summa – 450 eurot kuus ehk 5400 eurot aastas. Tegemist pole enam kuluhüvitisega oma algses mõttes, vaid lisatasuga, millel puudub tegelik seos tööga.
Tuleb märkida, et lisaks auto kasutusrendi hüvitamisele makstakse kuluhüvitistest kinni ka kütusekulu. Kütuse kulu hüvitamine on loogiliselt seotud tegeliku tööga liikumisega, kuid kasutusrendi arvete katmine tähendab sisuliselt seda, et saadikud saavad maksumaksja rahaga endale auto soetada.
Sellise maksimaalse hüvitise, 5400 eurot aastas, on välja võtnud kümned saadikud, sealhulgas Aivar Sõerd, Andre Hanimägi, Andres Sutt, Annely Akkermann, Ants Frosch, Arvo Aller, Helir-Valdor Seeder, Heljo Pikhof, Henn Põlluaas, Kristina Šmigun-Vähi, Liina Kersna, Luisa Rõivas, Martin Helme, Raimond Kaljulaid, Rain Epler, Tanel Kiik, Toomas Kivimägi, Urmas Reinsalu jt.
Pärast Riigikogu juhatuse otsust tõuseb maksimaalne kasutusrendi hüvitis ligi 550 euroni kuus. See tähendab, et juba 2025. aasta lõpuks võib saadikute lisakompensatsioon küündida u 6600 euroni aastas. Keskmist palka teeniv maksumaksja peab sama summa kättesaamiseks ligi neli kuud tööd rabama.
Kõik see jätab rahvale mulje, et samal ajal kui valitsus on kehtestanud uue automaksu ja tõstnud muid koormisi, hüvitatakse saadikutele autod täielikult maksumaksja raha eest. Pole selge, kas kasutusrendi kulude hulka arvestatakse ka automaks, mis teeks kogu süsteemi veelgi iroonilisemaks.
Need arvud ei ole seni avalikkuse ette jõudnud, kuid väärivad tähelepanu. Kui tavakodanikule tundub 13. palk kui harukordne boonus, siis Riigikogu liikmed võtavad selle kuluhüvitiste kaudu igal aastal vaikimisi välja.
Otsus hüvitist veelgi suurendada süvendab usalduskriisi poliitikute ja rahva vahel ning näitab, et parlamendi juhtkond ei mõista ega soovigi mõista ühiskonnas valitsevat pinget.
