Sean Miller | Infowars
Hiljuti avalikustatud dokument, mille avaldas Senati kohtukomitee, paljastab kokkumängu Demokraatliku Rahvuskomitee (DNC), Hillary Clintoni 2016. aasta presidendikampaania, miljardär George Sorose Open Society Fondi ja Barack Obama administratsiooni vahel. Selle eesmärk oli luua valeväide, justkui oleks tollane presidendikandidaat Donald Trump Venemaa mõjuagent.
Dokument on 29-leheküljeline lisa John Durhami 2023. aasta eriprokuröri raportile. Neljapäeval avaldatud Senati pressiteates toodi välja selle lisa viis olulisemat järeldust.
Esimene peamine järeldus kannab nime „Clintoni kampaaniaplaan“. Seal kirjeldatakse, kuidas Obama administratsioon sai 2016. aasta jaanuaris ja märtsis luureandmeid, mis tuginesid väidetavatele „konfidentsiaalsetele vestlustele“ tollase Demokraatliku Rahvuskomitee esinaise Debbie Wasserman Schultzi ja kahe George Sorose Open Society Fondi töötaja, Leonard Benardo ja Jeffrey Goldsteini vahel.
2016. aasta jaanuaris koostatud memorandumist selgus, et president Obama plaanis lõpetada uurimise Hillary Clintoni erameili serveri kasutamise ja salastatud teabe väärkasutuse üle tema välisministri ametisoleku ajal.
Sama aasta märtsi memorandumis räägiti taas Obama administratsiooni katsetest Clintoni e-kirjade uurimine lõpetada, kuid seekord tuli välja ka plaan esitada Trumpi ja Venemaa seotust käsitlev valeväide. Pressiteade andis selle sisu edasi järgmiste sõnadega:
- Memorandumis seisis muu hulgas: „[Demokraatliku Partei] peamine eesmärk on Trumpi maine kahjustamine… [m]uu hulgas valmistab Clintoni kampaaniameeskond eriteenistuste toel ette skandaalseid paljastusi Trumpi ja niinimetatud ‘Vene maffia’ ärisidemete kohta.” (lk 4)
- Durhami lisa kohaselt uskusid FBI analüütikud, tuginedes luureandmete analüüsile ja tõlkele, et memorandumis mainitud „eriteenistused“ võisid tähendada kas FBI-d ja CIA-d või laiemalt Ameerika Ühendriikide luure- ja õiguskaitseasutusi. Samuti spekuleeriti, et see võis viidata ka nn Trumpi toimiku autorile Christopher Steele’ile. (lk 5)
Samal ajal koostas uurimisfirma Fusion GPS avalikest allikatest kogutud materjali Trumpi ja Venemaa väidetavate sidemete kohta. Selle töö eest maksid Clintoni kampaaniameeskond ja Demokraatlik Rahvuskomitee, seisab pressiteates.
Teine oluline järeldus käsitles FBI poolt saadud täiendavat luureinfot, mis puudutas võimalikku Clintoni kampaaniaplaani. Sealhulgas olid dokumendid väidetavate e-kirjadega, mille autoriks peeti Sorose Open Society Fondi asepresidenti Leonard Benardot. Pressiteade kirjeldas lehekülgedel 7–11 avaldatud teabe sisu järgmiselt:
Luureandmed sisaldasid täpsemat teavet plaani kohta, mille eesmärk oli määrida presidendikandidaat Donald Trumpi mainet, luues temast vale mulje kui Venemaa mõjuagendist, lootes samal ajal, et FBI alustab selle põhjal uurimist.
Luure- ja õiguskaitseasutuste võimekust kasutati ära poliitilise vastuluure ehk „opositsioonilise uurimistöö“ läbiviimiseks.
„Kampaania esimeses etapis otsustati otseste tõendite puudumise tõttu levitada vajalikku infot FBI-ga seotud tehniliste struktuuride kaudu – eelkõige firmade Crowdstrike ja ThreatConnect kaudu –, kust seejärel jõuaks see edasi Ameerika suurematesse meediaväljaannetesse,” seisab dokumendis leheküljel 8.
Dokumendi leheküljel 9 öeldakse, et ühe Clintoni kampaanianõuniku sõnul kujuneb Trumpi ja Putini mustamine pikaajaliseks strateegiaks. Leheküljel 11 kirjeldatakse, kuidas Clinton andis rohelise tule ideele kujutada Trumpi ja Vene häkkereid USA valimiste mõjutajatena, et juhtida avalikkuse tähelepanu kõrvale tema enda kadunud e-kirjade skandaalilt.
„Eesmärk on muuta Venemaa teema sisepoliitiliseks küsimuseks… Otseste tõendite puudumisel varustavad meediat Crowdstrike ja ThreatConnect, ning loodetavasti pakub GRU [Venemaa sõjaväeluure] hiljem täiendavaid ‘fakte’,” seisab dokumendi 11. leheküljel.
Kolmas peamine järeldus käsitles Benardo nime alt pärinevate e-kirjade luureandmete ehtsust. Benardo oli Sorose Open Society Fondi töötaja.
Durhami raporti 11. leheküljelt selgub, et luureandmete kogumisega hästi kursis olnud analüütikud ja ametnikud ütlesid, et nende hinnangul olid need Benardo e-kirjad suure tõenäosusega ehtsad.
Dokumendis märgiti ka, et Clinton ootas luureasutustelt abi oma poliitiliste eesmärkide toetamisel.
Lehekülgedel 15 ja 16 kirjeldati, et tema kampaaniameeskond lootis või isegi arvestas sellega, et FBI ja teised ametkonnad käivitavad ametliku uurimise DNC häkkimise kohta, et siduda see Venemaa ja kaudselt ka Trumpi kampaaniaga, lisades nii „õli tulle” tema poliitilistele vastastele suunatud süüdistustele.
Pressiteates toodi välja ka katse kasutada valitsuse luureteenistusi poliitiliste eesmärkide saavutamiseks:
Durhami meeskonna läbi vaadatud suhtlusmaterjalid näitasid täiendavaid märke, et Clintoni kampaania püüdis teadlikult luua seose Trumpi ja Venemaa vahel ning ootas või lootis, et asepresidendi kantselei, FBI või teised luureasutused – näiteks välisministeeriumi luure- ja uurimisosakond (INR) – toetavad seda plaani. (lk 16–17)
„Meie hinnang on, et Benardo nime alt pärit e-kirjad olid kokku pandud mitmest e-kirjast, mille Vene luure oli hankinud USA-s tegutsevate mõttekodade, sealhulgas Open Society Fondi, Carnegie Fondi ja teiste ründamise kaudu,” seisab dokumendis leheküljel 17.
Neljas põhipunkt käsitles Obama-Bideni administratsiooni reaktsiooni luureinfole Clintoni kampaaniaplaani kohta. Selles kirjeldati, kuidas tollased kõrged võimuesindajad olukorda käsitlesid.
Durhami lisa kohaselt said mitmed Ameerika Ühendriikide tippametnikud pärast selle luureinfo kättesaamist teema kohta briifingu, sealhulgas president Obama, asepresident Joe Biden, riikliku luure direktor James Clapper ja FBI juht James Comey. Briifingu pidas 3. augustil 2016 Valges Majas CIA direktor John Brennan. Nagu on kirjeldatud Durhami avalikus raportis, edastas CIA lõpuks FBI-le uurimissoovituse, mis sisaldas nn „Clintoni kampaaniaplaani”. (lk 18)
Dokumendi 19. leheküljel märgitakse, et 2017. aastal ei pidanud CIA neid memorandumeid ega väidetavalt häkitud USA-sisest suhtlust Vene luure fabritseeringuks.
Viies põhipunkt käsitles välisriikide valimistesse sekkumise ohtu ja seda, kuidas seda teemat kasutati FISA jälituslubade pikendamise taotlustes. FISA seadus lubab USA luureasutustel teatud juhtudel hankida jälitusluba ilma tavapärase kohtumääruseta, kui tegemist on välisriikide agentidega. Dokument kirjeldas, kuidas seda protsessi kasutati ära, et jälgida Trumpi kui presidendikandidaati.
Durhami raporti lisa kohaselt andis ühe välisriigi valitsusjuht („Foreign Government-2”) konkreetsele isikule („Non-U.S. Person-I” ehk USA kodanikust erinev isik nr 1) otsese korralduse seda plaani toetada. Sama isik oli varem teada andnud, et plaanib 2014. aasta lõpus Ameerika Ühendriikidesse reisida.
„2014. aasta lõpus sai FBI usaldusväärse salajase allika kaudu teada, et üks välisriik („Foreign Government-2”) plaanib saata Ameerika Ühendriikidesse inimese („Non-U.S. Person-I”), et toetada Hillary Clintoni eeldatavat presidendikampaaniat ja sel viisil saada tema võimaliku võidu korral mõjuvõimu,” seisab äsja avalikustatud dokumendis.
Pressiteates kirjeldati seejärel üksikasjalikumalt, kuidas välisriikide luuretegevuseks mõeldud jälitusmeetmeid kasutati sisuliselt Ameerika kodaniku, presidendikandidaat Donald Trumpi, sihikule võtmiseks:
- Sel ajal taotles FBI piirkondlik büroo kiirkorras FISA luba, et alustada selle isiku jälgimist kohe, kui ta Ameerika Ühendriikidesse saabub.
- Kuid nagu on kirjas Durhami avalikus raportis, venis FISA loa taotlus, sest „kõik olid erakordselt ettevaatlikud ja pelgasid sekkuda, kuna asjaga oli seotud suur nimi [Clinton]”.
- Lõpuks, pärast neljakuulist viivitust, anti FISA luba tingimusel, et Clinton ja teised isikud, keda nimetatud välisriik („Foreign Government-2”) püüdis mõjutada, saavad hoiatavad briifingud. (lk 23–24)
Senati kohtukomitee esimees Chuck Grassley kommenteeris avalikustatud lisa paljastusi:
„Durhami raporti lisa põhjal jättis Obama-aegne FBI piisava tähelepanuta luureandmed, mis viitasid võimalusele, et Clintoni kampaania fabritseeris Trumpi ja Venemaa seotuse loo poliitilise kasu nimel – kasutades selleks muu hulgas nn Steele’i toimikut ja teisi vahendeid. Need luureandmed ja seotud dokumendid, olgu need tõesed või mitte, maeti aastateks kalevi alla. Ajalugu näitab, et Obama ja Bideni administratsiooni õiguskaitse- ja luureasutusi kasutati poliitilise relvana president Trumpi vastu. Selline poliitiline relvastamine on teinud sügavat kahju meie institutsioonidele ja kujutab endast üht suurimat poliitilist skandaali ja varjamisoperatsiooni Ameerika ajaloos. Uuel Trumpi administratsioonil lasub tohutu vastutus parandada see kahju võimalikult kiiresti ja täieliku läbipaistvusega,” ütles Grassley.
Ka Senati pressiteates kinnitati, et FBI võltsis teavet, et õigustamatult jälgida presidendikandidaat Trumpi.
Pressiteates märgiti, et Durhami raporti lisa kinnitab, kuidas FBI esitas FISA kohtule valesid ja eksitavaid andmeid, et pikendada jälituslubasid, ning vähemalt üks salajane allikas valetas oma kontaktisikutele. „Lisa ja varem avalikustatud materjalid näitavad selgelt, et FBI kohtles Trumpi ja Clintonit väga erinevalt. Hoolimata tõendite puudumisest ja valeinfo kasutamisest saadi FISA luba ja selle korduvad pikendused, et jälgida Trumpi kampaaniaga seotud Carter Page’i, samas kui Trumpile ei pakutud kunagi samaväärset hoiatavat briifingut nagu Clintonile,” seisab pressiteates.
