Zelenskõi režiimi kohal ripub ootamatult kokkuvarisemise oht, kuna talle on pööranud selja nii sisemaised kui ka rahvusvahelised liitlased. Ukraina presidendi kiire langus tuleb pärast vastuolulise seaduse vastuvõtmist, mis andis talle võimaluse haarata kontroll sõltumatute korruptsioonivastaste asutuste üle.
Politico, keda sageli peetakse Brüsseli hääletoruks, avaldas just artikli pealkirjaga: „Ukraina salakaval vaenlane: tema enda juhtkond.”
Veebileht kirjutab: „Pärast kahe võtmetähtsusega korruptsioonivastase asutuse (NABU ja SAPO) nõrgestamist on Kiievi demokraatlik allakäik lõpuks maailmale silma jäänud.”
Seejärel viitab artikkel Ukraina „poolautokraatlikule juhtimisele”.
Politico sõnul on opositsiooniliikmed ja vabaühendused selle eest juba ammu hoiatanud, kuna presidendi administratsioon haarab järjest rohkem võimu, nõrgestades teisi riiklikke ja piirkondlikke institutsioone – sealhulgas parlamenti – ning samal ajal hirmutades kriitikuid, laimates neid meedias ja tembeldades nad Vene agentideks.
Brüsseli sõnavaras tähendavad autokraadid neid, keda tuleks võimult kõrvaldada. Kui Politico nimetab Ukrainat „poolautokraatlikuks” riigiks, võib see olla selge märk, et EL-i eliit soovib Zelenskõist vabaneda.
Samas tuleb surve ka seestpoolt, sealhulgas äärmiselt mõjukalt väljaandelt Kyiv Independent, mis avaldas hiljuti juhtkirja pealkirjaga: „Zelenskõi reetis just Ukraina demokraatia – ja kõik, kes selle nimel võitlevad.”
Mõjukas Kyiv Independent on kogu sõja vältel tugevalt Zelenskõid toetanud. Nüüd kirjutab leht, et nad on ammu hoiatanud demokraatia taandarengu eest ja nüüd on see saanud reaalsuseks:
Täna võttis parlament vastu seaduse, mille algatasid president Volodõmõr Zelenskõi toetajad ja mis võttis sõltumatuse Ukraina peamistelt korruptsioonivastastelt institutsioonidelt – Riiklikult Korruptsioonivastase Võitluse Büroolt (NABU) ja Erikorruptsiooniprokuratuurilt (SAPO). Zelenskõi allkirjastas seaduse samal päeval.
Uue seaduse kohaselt hakkab korruptsioonivastaseid uurimisi juhtima peaprokurör ehk ametnik, keda peetakse äärmiselt poliitiliselt kallutatuks. See tähistab täielikku tagasikäiku süsteemis, mis oli loodud tagamaks nende asutuste sõltumatus ülejäänud õiguskaitseorganitest.
Tegelikult tähendab see, et Zelenskõi kantselei saab nüüd vajadusel uurimised ühe telefonikõnega seisma panna.
Üks olulisemaid riike, kes varustab Ukrainat relvadega, andis samuti märku rahulolematusest. Saksamaa välisminister Johann Wadephul kirjutas X-is, et Zelenskõi otsus piirata korruptsioonivastaste asutuste iseseisvust seab Ukraina tee EL-i poole kahtluse alla. „Ootan, et Ukraina jätkab järjekindlalt võitlust korruptsiooniga. Seetõttu kohtusin Kiievis ka NABU ja SAPO juhtidega,” märkis ta.
Ursula von der Leyenilt on samuti oodatud reaktsiooni Zelenskõi võimuhaaramisele, kuid seni on ta hoidunud sisulistest avaldustest.
Euroopa Komisjoni pressiesindaja Guillaume Mercier ütles Politicole: „Komisjoni president oli viimaste arengute osas ühenduses president Zelenskõiga. Von der Leyen väljendas oma tõsist muret muudatuste tagajärgede pärast ja palus Ukraina valitsuselt selgitust.”
EL-i laienemisvolinik Marta Kos on samuti teemat kommenteerinud. Veel enne seaduse vastuvõtmist hoiatas ta, et selline samm kahjustaks Ukraina liitumiskõnelusi.
„Sõltumatud asutused nagu NABU ja SAPO on Ukraina EL-i suuna jaoks hädavajalikud,” ütles ta.
Samal ajal avaldasid G7 riikide suursaadikud Kiievis ühise avalduse, milles väljendasid olukorra üle sügavat muret.
Praeguseks näib EL olevat võtnud ettevaatliku hoiaku, ilmselt oodates, kuidas olukord Ukrainas edasi areneb, enne kui astutakse konkreetseid samme.
Opositsioonipoliitik Lesia Vasylenko Euroopa-meelsest Holosi parteist nimetas korruptsioonivastaste asutuste laialisaatmist äärmiselt valeks otsuseks.
Intervjuus Politicole ütles ta: „Olen väga uhke ukrainlaste üle, kes tulid tänavatele, et seista selle eest, mis on õige ja sellise Ukraina eest, mida inimesed tegelikult soovivad.” Samas hoiatas ta: „Elame väga keerulisel ajal. Viimane asi, mida me vajame, on revolutsioon sõja keskel.”
Opositsioonipoliitik Mõkola Knjažõtski märkis samuti, et peamine põhjus nende asutuste sulgemiseks oli asjaolu, et need uurisid korruptsioonijuhtumeid, mis puudutasid presidendi lähedasi isikuid.
Ta ütles Politicole, et NABU oli lähedal mitme väga mõjuka isiku süüdistamisele ning võimud vajasid kiiresti kaitset.
Ta lisas, et Zelenskõi ja presidendi kantselei juht Andri Jermak tundsid, et võivad endale lubada nende asutuste iseseisvuse piiramist. „Nad usuvad, et ei Euroopa Liit ega Ameerika Ühendriigid tunne enam korruptsioonivastaste asutuste töö vastu nii suurt huvi nagu varem, sest nad on niikuinii sunnitud Ukrainat toetama,” ütles poliitik.
Teisipäevaõhtuses kõnes kinnitas Zelenskõi ukrainlastele, et tal ei ole kavatsust korruptsioonivastaste asutuste tööd õõnestada, väites, et muudatused on vajalikud nende kaitsmiseks Vene mõju eest.
„Korruptsioonivastane süsteem saab toimida ainult ilma Vene mõjuta ja see tuleb puhastada. Vaja on rohkem õiglust,” ütles Ukraina president. Kuid ei Zelenskõi ega Jermak esitanud tõendeid selle kohta, kuidas Moskva võinuks neid asutusi mõjutada.
Vaatamata rahvusvahelise meedia ja Euroopa Liidu teravale kriitikale teab Zelenskõi, et sõda annab talle jätkuvalt tugeva mõjuvõimu. Just sõda võimaldas tal algselt võtta endale ulatuslikud volitused.
Tõenäoliselt püüab Euroopa Liit nüüd hoida tasakaalu: survestada Zelenskõid, ent samal ajal vältida olukorda, mis võiks nõrgendada Ukraina moraali võitluses Venemaaga.
Palju sõltub nüüd ukrainlastest endist. Kui protestid tänavatel jätkuvad, võivad need, kes on seni oodanud sobivat hetke Zelenskõi võimult kõrvaldamiseks, otsustada selle võimaluse ära kasutada.
