Cindy Harper | Reclaim The Net
ÜRO on avalikustanud oma esimese ülemaailmse riskide aruande, nimetades niinimetatud „vale- ja väärinfot“ üheks tõsiseimaks ohuks, millega maailm hetkel silmitsi seisab.
Aruandes teatatakse ka uue töörühma loomisest, mille ülesanne on uurida, kuidas kontrollimata lood ja seisukohad võivad takistada ÜRO-l oma programmide, eriti selle peamist algatust, 2030. aasta tegevuskava ehk Agenda 2030, elluviimist.
Selle asemel, et edendada avatud arutelu ja läbipaistvust, on ÜRO valinud suuna, mis keskendub sellele, millist teavet inimesed üldse näevad ja kuulevad.
Kuigi sõnastus jätab mulje, justkui oldaks mures inimeste heaolu pärast, on rõhuasetus tegelikult ÜRO tegevuskava kaitsmisel, et seda ei saaks miski takistada ega mõjutada.
Aruande kohaselt toetasid küsitlusele vastanud – sealhulgas liikmesriigid, vabaühendused, eraettevõtted ja muud osapooled – valdavalt riikidevahelist koostööd ja mitme osapoolega liite, et nimetatud ohtudega ühiselt toime tulla.
Samas ei sisalda aruanne selget toetust avatumale suhtlusele ega sõnavabadusele. Peamise lahendusena nähakse hoopis ülevalt alla suunatud kontrolli avaliku arutelu ja infolevi üle.
Vastloodud töörühma ainus eesmärk on hinnata, kuidas niinimetatud vale- ja väärinfo mõjutab ÜRO suutlikkust oma eesmärke ellu viia.
Aruandes ei selgitata, kuidas see avalikkusele kasu toob või demokraatlikke väärtusi tugevdab. Selle asemel keskendub töörühm ÜRO tegevuse kaitsmisele häirete eest ja seda eriti seoses kestliku arengu eesmärkidega.
Kestliku arengu eesmärgid, mis moodustavad Agenda 2030 aluse, hõlmavad pea kõiki valitsemise ja arengu valdkondi, alates kliimast ja haridusest kuni tervishoiuni.
See ei ole ÜRO esimene katse reguleerida üleilmset arutelu. 2023. aastal avaldas organisatsioon vabatahtliku juhendkoodeksi digiplatvormide info usaldusväärsuse tagamiseks.
Kuigi seda esitleti kui juhist faktilise täpsuse edendamiseks, kirjeldab dokument ulatuslikku süsteemi sisu filtreerimiseks ja soovitud narratiivide kehtestamiseks. See kutsub valitsusi, tehnoloogiaettevõtteid, meediaväljaandeid ja reklaamijaid üles tegema koostööd soovimatu sisu vaigistamisel.
Soovituste hulgas on rangem algoritmide kontroll, reklaamide mittepaigutamine märgistatud sisu kõrvale ning laiaulatuslikud faktikontrolli programmid. Koolitusi ei pakuta mitte selleks, et inimesed oskaksid paremini iseseisvalt mõelda, vaid et kinnistada ühist arusaama sellest, milline sõnakasutus on lubamatu.
