Zoltán Kottász | The European Conservative
Berliini politsei julgustab inimesi internetis leviva oletatava vihakõne puhul üksteise peale kaebama – see on osa kogu Saksamaad haaranud karmistatud kampaaniast, mida kriitikud võrdlevad Ida-Saksamaa aegse jälitusühiskonnaga.
See karmide meetmete laine saabub ajal, mil Alternatiiv Saksamaale (AfD) erakonna toetus on järjest kasvanud, Seda eriti Ida-Saksamaal, kus nad on viimastel valimistel saavutanud märkimisväärseid edusamme.
Viimane jõudemonstratsioon toimus kolmapäeval, 25. juunil, kui politsei korraldas kogu Saksamaal koordineeritud haaranguid. Läbi otsiti inimeste kodusid ja konfiskeeriti 170 inimese elektroonikaseadmed sotsiaalmeedia postituste pärast, mis liigitati kas vihakõneks või sisalduse tõttu solvavateks poliitikute suhtes.
Aktsiooni raames kutsus Berliini politsei inimesi üles jagama üksteise kohta teavet, tehes ekraanipilte postitustest, mida peetakse võimalikuks vihakõneks.
Politsei üleskutse pälvis sotsiaalmeedias tugevat vastukaja – paljud kasutajad märkisid, et see meenutab Saksamaa ajaloo kõige süngeimaid aegu, eriti Ida-Saksamaa salapolitsei Stasi jälgimispraktikaid.
Üks kasutaja märkis irooniliselt, et haarangud toimusid samal päeval, kui oleks tähistatud George Orwelli sünnipäeva. Teine arvas, et politsei peaks keskenduma päris kurjategijate tabamisele. Kolmas küsis, kas politsei tegutseb sama innukalt ka vasakäärmuslaste vihakõne puhul.
Paljud kasutajad väljendasid nördimust, et Saksamaal ei kehti enam õiguskord sellisel kujul, nagu see peaks demokraatlikus riigis kehtima.
Samal ajal Tüüringis – just seal, kus AfD saavutas oma esimese suurema poliitilise läbimurde – on piirkondlikku programmi „Võitlus paremäärmusluse vastu“ (Kampf gegen Rechts) karmilt kritiseerinud ka osariigi enda kontrollikoda.
Kontrollikoda avaldas kriitilise raporti, milles süüdistab Tüüringi valitsust, kuhu kuuluvad CDU, sotsiaaldemokraadid, vasakjõud BSW ning toetajaks Die Linke, maksumaksja raha ebaotstarbekas kasutamises nn äärmuslusvastaste projektide elluviimisel.
Alates 2011. aastast on Tüüringis toetanud peamiselt vasakpoolsete rühmituste juhitud algatusi, mille eesmärk on võidelda oletatava paremäärmusluse ja niinimetatud demokraatiavastaste vaadete vastu.
Raporti kohaselt on Tüüringi ainus Saksamaa liidumaa, mis rahastab kahte eraldi uurimisasutust, mille ülesanne on võidelda paremäärmuslusega. Mõlemad asutused tegelevad sisuliselt sarnaste teemadega.
Programmi viiakse ellu Riikliku Demokraatiakeskuse (LDZ) kaudu, mis jagab maksumaksja raha erinevatele vasakpoolsetele algatustele, korraldab koolitusi ning tegeleb avalikkuse teavitamise ja uurimistöö koordineerimisega.
Kontrollikoda leidis mitmeid ebamõistlikke kulutusi. Näiteks maksti koolituste ja halduskulude eest kindlasummalisi toetusi, mis ületasid tegelikke kulusid.
Osariik rahastas ka föderaalseid äärmuslusvastaseid programme märgatavalt suuremas mahus, kui nõutud. Samal ajal kui föderaalvalitsus eeldas liidumaadelt vaid 10–20% omaosalust, kattis Tüüringi vabatahtlikult ligi 50% kuludest.
Kriitikute sõnul ei aita need kampaaniad kaasa demokraatia tugevdamisele, vaid toimivad pigem ideoloogilise mõjutusvahendina, mille eesmärk on survestada teisitimõtlejaid, eriti AfD valijaid ning kindlustada poliitilist kontrolli.
