Peeter Proos | Vanglaplaneet
Neljapäeval alanud Bilderbergi grupi 71. aastakoosolekule on kogunenud umbes 120 – 140 mõjukat inimest poliitika, tööstuse, meedia, rahanduse ja tehnoloogia valdkonnast. Nagu alati, peetakse kohtumine suletud uste taga ning seal arutatakse maailma tulevikku suunavaid otsuseid ja arenguid.
Bilderbergi 2025. aasta kohtumine toimub 12.–15. juunini Rootsis, Stockholmis, Grand Hotellis.
Kuigi esmapilgul võib tunduda, et Bilderbergi grupil puudub mõjuvõim, on seda salapärast rühmitust, kelle arutelud toimuvad salaja ja Chatham House’i reeglite järgi, süüdistatud maailma sündmuste suunamises, sealhulgas Euroopa Liidu ja ühisraha euro loomises. On isegi väidetud, et nad aitasid võimule jõuda sellistel riigipeadel nagu USA endised presidendid Bill Clinton ja Barack Obama ning Suurbritannia peaminister Tony Blair. Kõik nad osalesid Bilderbergi kohtumistel just enne oma tõusu tippu.
Kohtumistel on osalenud ka tippajakirjanikud sellistest tuntud väljaannetest nagu The New York Times, Politico, The Atlantic, The Washington Post, The Economist ja The Guardian. Ometi jäävad need kohtumised igal aastal meedias peaaegu täielikult tähelepanuta.
„Pikka aega eitas avalikkus üldse, et selline kohtumine toimub või et see üldse eksisteerib, ning peavoolumeedia tembeldas seda aastaid vandenõuteooriaks. Alles 21. sajandil, tänu sõltumatu meedia kajastusele, on hakatud tunnistama, et kohtumisi peetakse alates 1954. aastast ning osalejate nimekirjas on tavaliselt 120 – 150 spetsiaalselt kutsutud mõjuisikut, kirjutab The Nordic Times.
Stockholmis toimuva 71. Bilderbergi kohtumise peamisteks teemadeks on:
- Transatlantilised suhted
- Ukraina
- USA majandus
- Euroopa
- Lähis-Ida
- Autoritaarne telg
- Kaitseinnovatsioon ja vastupanuvõime
- Tehisintellekt, heidutus ja riiklik julgeolek
- Relvastuse levik
- Energia ja kriitiliste maavarade geopoliitika
- Rahvastiku vähenemine ja ränne
Eestiga seoses on kindlasti oluline välja tuua „kriitiliste maavarade geopoliitika“ punkt. Kuna Euroopa Liit peab fosforiiti strateegiliselt tähtsaks tooraineks, mida leidub rohkelt just Eestis, võib kohtumisel arutatu tuua kaasa suureneva surve kiirendada plaane Eestis fosforiiti kaevandama asuda.
Globaalne võimueliit käsitleb maavarasid julgeoleku ja majandusliku iseseisvuse võtmena ning kohalike inimeste vastuseis jäätakse seejuures tähelepanuta. Fosforiidi kaevandamist põhjendatakse rohepöörde, toidujulgeoleku ja Euroopa sõltumatuse vajadusega.
Teine tähelepanuväärne teema, mis nimekirjas silma torkab on „Rahvastiku vähenemine ja ränne“. Kuigi esmapilgul võib see tunduda neutraalne demograafiline teema, tekitab termin „depopulation“ (rahvastiku vähenemine või rahvastiku vähendamine) õigustatud kahtlusi.
Tegemist ei pruugi olla pelgalt sündimuse languse või vananeva elanikkonna kirjeldamisega, vaid võimaliku viitega poliitikatele, mis teadlikult suunavad rahvastiku vähenemist. Olgu selleks peretoetuste kärped, massirände soodustamine, rohepöörde sildi all kehtestatud elutingimuste halvendamine või rahvatervise meetmed, mille tegelik mõju ulatub sügavamale, kui avalikult tunnistatakse. Küsimus ei ole ainult selles, kas rahvaarv väheneb, vaid kelle otsusel ja kelle huvides.
Viimase Panoptikumi saate üks teemadest oli just koalitsioonileppesse lisatud punkt, mis käsitleb vajadust abistatud vabasurma reguleerimise järele. Hoiatavaks näiteks sellise poliitika rakendamisest on Kanada, kus eutanaasiat võimaldatakse mitte ainult ravimatult haigetele patsientidele, vaid ka vaimse tervise häiretega inimestele – ning tulevikus potentsiaalselt isegi lastele.
Eestlasi selleaastaselt Bilderbergi kohtumise ametlikust nimekirjast ei leia, kuid mitmed osalejad täidavad rolle, mille kaudu kujundatakse otseselt või kaudselt ka Eesti tulevikku. Olgu selleks NATO juht Mark Rutte, Euroopa Komisjoni volinikud nagu Wopke Hoekstra (kliimapoliitika) ja Paschal Donohoe (rahandus) või Fatih Birol (Rahvusvaheline Energiaagentuur).
Varasematel aastatel on Eestist Bilderbergi kohtumisel osalenud kahel korral peaministrina Jüri Ratas (Itaalias 2018. ja Šveitsis 2019. aastal) ning 2024. aastal Madridis toimunud kohtumisel käis Kaja Kallas.
