Sean Miller | Infowars
Kolmapäeval andis Kreml teada, et nende rahuplaan Ukraina sõja lõpetamiseks on peaaegu valmis. Ettepanek on arendamisel olnud vähemalt sellest ajast, kui Moskva ja Kiievi esindajad 15. mail Istanbuli läbirääkimistel kohtusid.
Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ütles kolmapäeval ajakirjanikele, et Venemaa rahuplaan on lõppfaasis.
Peskov lisas, et nii Venemaa kui ka Ukraina töötavad praegu selle nimel, et kokku leppida ajutise relvarahu tingimustes.
Samal päeval kutsus Vene välisminister Sergei Lavrov Ukrainat üles tulema 2. juunil Istanbuli, et alustada otseläbirääkimisi Venemaaga. Uue kohtumise idee sai hoo sisse pärast president Donald Trumpi avaldust, mille kohaselt peavad mõlemad riigid nüüd ühiselt leidma viisi sõja lõpetamiseks.
Lavrov lisas kolmapäeval, et Venemaa delegatsioon eesotsas pealäbirääkija Vladimir Medinskõiga on valmis esitama ukrainlastele oma ettepanekud ning vajadusel neid ka selgitama järgmisel otsekohtumisel, mis on plaanitud esmaspäevaks, 2. juuniks Istanbulis.
Ehkki president Donald Trumpi väljaütlemised on nädalavahetusel olukorda pingestanud, on lahingud seni kulgenud endises rütmis. Samal ajal tehakse aga tõsiseid samme, et sõjategevusele lõpp teha.
Pärast esimest otsekohtumist 15. mail ütles Venemaa pealäbirääkija Vladimir Medinskõi, et nii Moskva kui Kiiev esitavad kumbki oma nägemuse võimalikust relvarahust. Selle sammu järel peaksid rahuläbirääkimised jätkuma. Konkreetset ajakava ei ole seni paika pandud.
Vahetult enne Venemaa rahuplaani avalikustamist üritas Saksamaa kantsler Friedrich Merz veenda Ukraina presidenti Volodõmõr Zelenskõid sõjategevust jätkama, lubades selle eest rahalist toetust ja relvi.
Kolmapäeval teatas aga Saksamaa, et aitab Ukrainal välja arendada oma kaugmaarakette, millega oleks võimalik rünnata sügavamat Venemaa territooriumi. Uute relvade eesmärk on ületada senised piirangud, mis tulenevad praeguste rakettide tarnijate ja hooldajate kehtestatud reeglitest. Berliini kaitseministeerium teatas ühtlasi, et Ukrainale saadetakse veel viis miljardit eurot sõjalist abi.
Kui novembris kaotati piirangud kaugmaarakettide kasutamisele ja need suunati Venemaa sügavusse, oli olukord niivõrd pingeline, et maailm seisis tuumasõja lävel.
