Jamie White | Infowars
Austria eurosaadiku Helmut Brandstätteri sõnul toimus Rumeenia presidendivalimiste võitja Călin Georgescu vahistamine Euroopa Liidu korraldusel.
Peale seda kui Rumeenia võimud vahistasid Georgescu, kirjutas Brandstätter platvormil X: „Lõpuks ometi on Euroopas riik, kus on õiguslikud tagajärjed neile, kes teevad demokraatia lõhkumiseks venelastega koostööd. Rumeenia!”
Brandstätter vihjas oma postituses, et Georgescu vahistamine oli Euroopa Komisjoni Sorose toetatud algatuse „European Democracy Shield“ tulemus.
„Teised riigid järgivad seda eeskuju. Euroopa Parlamendis on meil ‘Democracy Shield’ komisjon ja me võtame seda väga tõsiselt,“ kirjutas Brandstätter.
Brussels Signali andmetel on EL-i Democracy Shieldi algatusega seotud organisatsioonid saanud rahastust George Sorose Open Society Foundation (OSF) võrgustikult.
Kuigi EUDS on vaid nõuandev organ, saab see teha ettepanekuid parimate tavade kohta demokraatia kaitsmisel ja ausa poliitilise arutelu edendamisel EL-is.
Euroopa Parlament ja Euroopa Komisjon võivad neid soovitusi kasutada õigusaktide ja poliitikate koostamisel või täiendamisel.
Need seosed on pannud Euroopa vaatlejad küsima, kui suur on Sorose fondide mõju EL-i uue demokraatia järelevalvemehhanismi kujundamisel.
Samuti on avalikuks tulnud, et Euroopa Democracy Shieldi komisjoni esinaine Nathalie Loiseau on seotud Sorose rahastusega.
Ta on seotud Open Society Foundationiga läbi oma kuuluvuse Euroopa Välissuhete Nõukogusse (ECFR), mis sai Sorose juhitud organisatsioonilt aastatel 2019–2022 mitmeid toetusi.
Georgescu peeti politsei poolt kinni ja viidi ülekuulamisele seoses tema valimiskampaania kuludega.
Prokuratuur algatas Georgescu vastu kriminaalmenetluse kuue punkti alusel, sealhulgas põhiseadusvastaste tegude toimepanemises, „fašistliku, rassistliku või ksenofoobse organisatsiooni loomises“, „genotsiidis süüdi mõistetud isikute kultuse propageerimises“ ning finantsandmete vale esitamise eest, teatasid võimud kolmapäeval.
Talle on kehtestatud riigist lahkumise keeld ning tal on keelatud luua uusi sotsiaalmeediakontosid või esineda telesaadetes ja taskuhäälingutes.
Prokuratuur väidab, et Georgescu tegutses Venemaa huvides, et õõnestada Rumeenia demokraatiat.
Tema kinnipidamine oli osa üleriigilisest politseioperatsioonist, mille käigus korraldati läbiotsimisi 27 isiku suhtes. Uurimise all olevate kuritegude hulka kuulusid põhiseadusvastased teod, ebaseaduslike relvaladude omamine, rassismi, fašismi ja ksenofoobia õhutamine ning „genotsiidis ja sõjakuritegudes süüdistatud isikute isikukultuse propageerimine“.
Georgescu vahistati liikluskontrolli käigus, kui ta oli minemas registreerima oma kandidatuuri presidendivalimistele.
„Meie oleme rahvas, meie oleme võim. Me ei põlvitu kellegi ees. See oli ootuspärane. Kogu maailm teab nüüd, mis Rumeenias toimub. Siinset meeleheidet võimendab Brüsseli oma,“ ütles Georgescu kolmapäeva õhtul pärast prokuratuurist lahkumist.
Rumeenia Konstitutsioonikohus tühistas eelmisel aastal presidendivalimiste tulemused, ehkki valimispettust ei olnud tõendatud, pärast seda, kui Georgescu sai enamushääled.
Endine Prantsuse Euroopa volinik Thierry Breton tunnistas möödunud kuul sisuliselt avalikult, et Lääs sekkus Rumeenia valimistesse ning oleks vajadusel valmis sama tegema ka Saksamaal.
Kui ta valiti rahva poolt, siis peab rahvas seda tõestama, nõudes teda jõuga võimule, ähvardades parasiitvarivalitsust füüsilise elimineerimisega.