Sean Miller | Infowars
Venemaa välisminister Sergei Lavrov lükkas esmaspäeval tagasi väidetavalt lekkinud ja väidetavalt Donald Trumpi nõunike poolt koostatud Ukraina rahuplaani ning Trumpi poolt ajakirja Time Magazine’ile antud intervjuus tehtud avaldused.
„Arvukate lekete ja Donald Trumpi 12. detsembri ajakirja Time intervjuu põhjal otsustades on nende idee peatada sõjategevus piki rindejoont ja anda vastutus Venemaaga vastasseisu eest üle eurooplastele. Loomulikult ei ole me rahul Trumpi meeskonna liikmete ettepanekutega lükata Ukraina NATOsse vastuvõtmist 20 aasta võrra edasi ning paigutada Ukrainasse Briti ja Euroopa rahuvalvejõud,“ ütles Lavrov esmaspäeval.
Tasub märkida, et Trumpi intervjuu Time’ile ei sisaldanud ühtegi viidet NATO-le. Lavrov kirjeldas aga üksikasjalikult NATO tegevust.
„Need, kes Venemaad milleski süüdistavad, peavad ise peeglisse vaatama,” ütles Lavrov. „NATO sõjaväelased ja palgasõdurid on jultunult kaasatud Ukraina relvajõudude kõrval lahinguoperatsioonide planeerimisse ja läbiviimisse. NATO on seotud Kurski oblastisse tungimisega ja kaugmaarakettidega tehtud löökidega Venemaa territooriumile. President Vladimir Putin on seda oma hiljutistes avalikes kõnedes selgelt väljendanud. Millisest meiepoolsest eskaleerumisest saame me üldse rääkida?”
Lavrov ütles, et Venemaa ei võta osa Ukrainaga toimuvast „rahukohtumisest“.
„On võimatu arvata, mida tähendab Zelenskõi avalik tunnistamine, et ta ei suuda kaotatud territooriume jõuga tagasi saada. Zelenskõi teeb kogu aeg erinevaid avaldusi. Ausalt öeldes oleme lõpetanud neile tähelepanu pööramise,” märkis välisminister. „Me ei usu avaldusi, vaid pigem fakte, eriti kui tegemist on Kiievi režiimiga,“ ütles ta. „Ma olen korduvalt rõhutanud, et me ei osale “rahukohtumisel” isegi siis, kui me saame kutse.“
Seevastu ütles Venemaa president Vladimir Putin hiljuti, et ta on avatud rahukõnelustele Ukrainaga ainsa tingimusega, et seal toimuvad valimised. Seda arvamust kordas esmaspäeval ka Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov.
Kuigi võib tunduda, et Venemaa juhtkond on omavahel vastuolus, konfliktis poliitika ja päevakorra osas, on ka võimalik, et Lavrov mängib „halva politseiniku“ rolli, samas kui Putin mängib „hea politseiniku“ rolli. Seda võidakse teha läbirääkimistaktikana, et maksimeerida oma positsiooni läbirääkimistel Trumpi administratsiooniga, sest psühholoogilise ja sotsioloogilise põhimõtte kohaselt on kõige vähem huvitatud osapoolel suhetes sageli kõige rohkem võimu.
Lavrov käsitles ka Iisraeli, Iraani, Süüriat, Taiwani, Hiinat ja Gruusiat ümbritsevat geopoliitilist kliimat.
Ta ütles, et Venemaa on valmis taastama suhted Gruusiaga, on vastu Taiwani iseseisvusele, kuna toetab ühe Hiina poliitikat ning et Iraani-Iisraeli vastasseis on jõudnud ohtliku piirini.
„Lavrov seletas olukorra kiiret arengut Süürias endise presidendi Bashar al-Assadi suutmatusega lahendada riigi sotsiaalseid probleeme, lisades, et Washingtoni destruktiivsed tegevused mängivad kriisis suurt rolli,” kirjutas Pravda esmaspäeval.
