Peeter Proos | Vanglaplaneet
USA president Joe Biden andis Ukrainale loa kasutada Ameerikas toodetud kaugmaarakette rünnakuteks Venemaa territooriumil. Tegemist on olulise poliitikamuutusega, mis on pälvinud rahvusvahelist tähelepanu ning suurendanud ohtu, et konflikt eskaleerub. Otsus tehti teatavaks vahetult enne Bideni ametiaja lõppu, samal ajal kui Donald Trump valmistub taas presidendiks saama ja on lubanud sõja kiirelt lõpetada.
Moskva reageeris otsusele teravalt, nimetades seda lääneriikide “otseseks sekkumiseks” sõtta. Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova hoiatas, et kaugmaarakettide kasutamine Venemaa vastu muudab konflikti olemust ja toob kaasa “proportsionaalse ja käegakatsutava vastuse”. Tema sõnul tähendab see, et USA ja NATO on sisuliselt sõjategevusse kaasatud.
Veelgi teravam oli Venemaa riigiduuma esimees Vjatšeslav Volodin, kes ütles: “Biden, kes on oma elu lõpusirgel, tahab ilmselt kogu maailma endaga kaasa võtta.” Volodin lisas, et Venemaa võib vastusammudeks kasutusele võtta uued relvasüsteemid, mida pole seni Ukraina konfliktis rakendatud.
Donald Trump, kes on varem korduvalt kritiseerinud Bideni administratsiooni Ukraina abiprogramme, on lubanud presidendiks naastes kiirelt rahulepinguni jõuda. Samal ajal on Bideni administratsioon võtnud eesmärgiks anda Ukrainale enne võimuvahetust võimalikult palju toetust.
See on tekitanud spekulatsioone, et Bideni sammud on suunatud Trumpi võimalikku rahualgatust takistama. Bloomberg teatas, et Trumpi võimalik valimisvõit on kiirendanud lääneriikide jõupingutusi hoida senist jõudude tasakaalu Venemaa ja Ukraina vahel.
Bideni otsust tervitasid Saksamaa roheliste partei juhid, sealhulgas välisminister Annalena Baerbock, kes rõhutas, et Ukraina rünnakud Venemaa territooriumile on osa enesekaitsest rahvusvahelise õiguse raames. “Selle eesmärk on kõrvaldada sõjalised ründebaasid ja kaitsta Ukraina tsiviilelanikke,” märkis Baerbock.
Samas on otsus pälvinud kriitikat nii Venemaalt kui ka USA-s, kus vabariiklased, sealhulgas Marjorie Taylor Greene, on nimetanud seda “kolmanda maailmasõja alguseks”.
Venemaa president Vladimir Putin hoiatas juba septembris, et NATO kaugmaarakettide lubamine Ukrainale oleks võrreldav otsese sõjakuulutusega. “Kui massiivsed vaenlase raketid või droonid ületavad meie piire, ei kõhkle me vajadusel kasutamast tuumarelvi,” ütles Putin, lisades, et sellised rünnakud loetakse ühiseks agressiooniks Venemaa vastu.
Konflikti süvenemine on toonud kaasa ka uusi geopoliitilisi arenguid. USA ja Lõuna-Korea luure andmetel on Põhja-Korea saatnud Venemaale tuhandeid sõdureid ja laskemoona, et toetada Moskva sõjategevust. Pyongyangi ja Moskva süvenev koostöö võib mõjutada ka julgeoleku tasakaalu Indo-Vaikse ookeani regioonis.
Venemaa on samal ajal hoiatanud, et tema käsutuses on uusi relvasüsteeme, mida pole veel Ukraina sõjas kasutatud. Lisaks on Putin teinud muudatusi Venemaa tuumadoktriinis, rõhutades, et iga rünnak Venemaa vastu, milles osalevad tuumariigid, võib viia tuumasõja vallandumiseni.
Donald Trumpi plaan saavutada rahu võib jääda varju, kui Bideni administratsiooni sammud põhjustavad olukorra edasist pingestumist. Järgnevad nädalad näitavad, kas rahvusvaheline kogukond suudab suunata osapooled läbirääkimistele või eskaleerub konflikt ulatuslikumaks vastasseisuks.
“kaitsta Ukraina tsiviilelanikke” Et siis oleks keda saata eesrindele surema, s.h. naisi. Paremad isendid müüakse seksiorjadeks või lammutatakse organiäriks. Tuhandeid lapsi on kadunud… Varsti tuleb see tõde, mida teleris on keelatud mainida, ammugi arutada, ka Eestisse. Tõde tuleb koduukse taha, lendab köögiaknast kuulidena sisse, aga siis on juba liiga hilja. Siis on juba kõik. Lääs siis enam Eestit ei vaja ega hakka ülal pidama. Kaob maailmakaardilt. Viimane aeg on paljastada Eesti valitsuse kuritegevuslikud suhted läänega. Naljakas on vaadata neid venekeelt mittevaldavaid rassiste, kes muudkui kiidavad sõda takka. Ise nad ei läheks eluseeski surema. Paljud ei ela Eesti riigiski aga kiidavad… Loe lisaks »