Tšehhi president Petr Pavel, endine NATO kindral, ütles New York Timesile antud intervjuus, et Ukraina peab olema „realistlik“ oma sõjaeesmärkide suhtes ja et konflikti kõige tõenäolisem tulemus on see, et Ukraina peab loovutama osa oma territooriumist.
Selline seisukoht on üllatav, eriti arvestades, et Paveli on seni peetud üheks Ukraina kindlamaks toetajaks.
„Sõja kõige tõenäolisem tulemus on see, et osa Ukraina territooriumist jääb ajutiselt Venemaa okupatsiooni alla,“ sõnas ta. Praegu Ameerika Ühendriikides viibiva Paveli hinnangul võib ajutine okupatsioon kesta aastaid.
Ta tõi välja, et pärast 19 kuud kestnud sõda on tekkinud sõjaväsimus ning konflikt „laieneb kõikjal“. Sellises olukorras peab Ukraina olema „realistlik“ selles osas, kui tõenäoline on Venemaa poolt okupeeritud territooriumide tagasivõitmine.
Paveli sõnul ei saavuta kumbki pool – ei Ukraina ega Venemaa – oma maksimaalset eesmärki. „Rääkida Ukraina täielikust võidust või Venemaa lüüasaamisest, seda lihtsalt ei juhtu,“ lisas ta, rõhutades, et lõpptulemus jääb kuhugi vahepeale.
Pavel pole ainus, kes on sarnaseid kommentaare teinud. Näiteks Tšehhi välisminister Jan Lipavský on öelnud: „Me näeme, et Ukraina ei suuda praegu kogu oma territooriumi tagasi võtta, see on reaalsus.“ Lipavský sõnul ei tähenda see siiski, et Ukrainale tuleks peale suruda territooriumist loobumine Venemaa kasuks, viidates sellega, et agressori nõudmisi ei tohi toetada, vahendas Tšehhi uudisteagentuur CTK.
Kiiev nõuab praegu kõigi Venemaa okupeeritud alade, sealhulgas 2014. aastal annekteeritud Krimmi tagastamist. Venemaa aga soovib, et Ukraina loovutaks Donetski, Luganski ja Krimmi.
Ukraina tulevik on sel nädalal New Yorgis toimuva ÜRO Peaassamblee üks peateemasid. Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi kutsub kolmapäeval oma kõnes üles suuremale sõjalisele ja poliitilisele toetusele. Neljapäeval kohtub ta Washingtonis USA presidendi Joe Bideniga, kellele esitab oma „võiduplaani“.
Kuigi Zelenskõi on varem välistanud otsekõnelused Venemaaga, leevendas ta suvel oma seisukohta, vihjates, et läbirääkimised võiksid alata novembris. Samas pole ta taganenud nõudest, et Venemaa peab lahkuma kogu Ukraina territooriumilt.
Tšehhi Vabariik on koos Poola ja Balti riikidega olnud Ukraina peamised liitlased, kuid neis riikides on kasvamas surve piirata Ukrainale antavat abi ja survestada Ukrainat Venemaaga kokkuleppele jõudma. Sel suvel korraldatud küsitluse järgi toetaks peaaegu kaks kolmandikku tšehhidest sõja kiiret lõpetamist, isegi kui see tähendaks, et osa Ukraina territooriumist jääks Venemaa kontrolli alla.
