2023. aasta Riigikogu valimistel kandidaadina osalenud Daniel Mereäär esitas 6. juunil Tallinna Ringkonnakohtusse kaebuse. Kaebuse eesmärgiks on algatada e-häälte ebaõige lugemise kohta kriminaalmenetlus vastavalt karistusseadustiku paragrahvile 163, et selgitada välja põhjused, miks ei järgitud valimistel õigusaktidega e-häälte kohta kehtestatud nõudeid. Kaebus puudutab e-häälte digikonteinerite kehtetuid digiallkirju ja häälte avatekstis puuduvat piirkonnakoodi, mille seadusele vastaval lugemisel oleks tulnud 312 181 e-häält arvestada kehtetutena.
Kuigi valimistest on möödunud juba enam kui aasta, siis on mitmed kerkinud küsimused e-valimiste puuduste kohta endiselt sisuliste vastusteta. Näiteks piirkonnakoodi kohta on Riigikohus kohalike valimiste kontekstis otsesõnu öelnud, et kui see kood e-häälest puudu on, siis on e-hääl kehtetu.
2023. aasta valimistel ei olnud ühelgi e-häälel kehtivat piirkonnakoodi, kuid sellegipoolest loeti hääled kehtivateks. Pealtnäha paistab olukord mustvalge: kehtiv õigus ütleb, et e-häälel peab olema piirkonnakood ning 2023. aasta valimistel ei olnud ühelgi e-häälel kehtivat piirkonnakoodi.
Riigikohus on varem öelnud, et piirkonnakoodi puudumisel on e-hääl kehtetu. Ringkonnaprokuratuur asus aga seisukohale, et tegemist ei ole siiski rikkumisega ning jättis kriminaalmenetluse alustamata.
Ringkonnaprokuratuur põhjendas, et Riigikogu valimistel ongi e-häälte piirkonnakoodiks „kokkuleppeliselt“ selline number, mis ei vasta ühelegi piirkonnale. Kelle vahel see kokkulepe sõlmiti ning kuidas saab kellegi kokkuleppega õigusakte muuta, jäi ringkonnaprokuratuuri vastusest paraku ebaselgeks.
Varasemalt sarnastel alustel esitatud taotlused on tihtipeale jäetud erinevatel menetluslikel põhjustel läbi vaatamata ilma, et asja tuuma oleks käsitletud. Niimoodi on läinud ka selles asjas. Kriminaalmenetluse alustamata jätmise peale saab kaevata Riigiprokuratuuri, kuid seda saab teha ainult kannatanu.
Daniel Mereääre poolt Riigiprokuratuurile esitatud kaebus jäeti läbi vaatamata põhjusel, et ta ei ole Riigiprokuratuuri hinnangul selles olukorras kannatanuks. Daniel Mereäär ei osutunud 2023. aasta valimistel Riigikokku valituks, kuid kui e-hääled oleks esinenud puuduste alusel kehtetuks tunnistatud, siis oleks Daniel Mereäär hetkel Riigikogu liige.
Riigikogu mandaadist ilmajäämist ei peetud siiski piisavalt kaalukaks argumendiks, et lugeda isik kannatanuks. Kuna Riigiprokuratuur jättis Riigikogu kandidaadi kaebuses toodud sisulised küsimused vastusteta, siis esitati 06.06.2024 kaebus Tallinna Ringkonnakohtule.
Daniel Mereäär loodab, et ringkonnakohus käsitleb teemat sisuliselt, mis tooks e-valimiste õiguspärasuse küsimusse rohkem selgust. Daniel Mereäär teeb e-valimiste vaidlustamiseks koostööd MTÜ-ga Konservatiivne Eesti. Ringkonnakohtus esindab Riigikogu kandidaati advokaat Märt Mürk büroost EmeraldLegal.
