Kelen McBreen | Infowars
Hiljutise Briti GBN-i uudistesaate ajal arutlesid eksperdid Ühendkuningriigi “varjupaigataotlejate” kriisi üle ning otsisid lahendusi ülerahvastatud linnade probleemile.
Arutelu käigus tõi poliitikavaatleja Suzanne Evans välja, et mõned britid on juba saanud hoiatusi, et nende kodud võidakse valitsuse poolt “kohustuslikus korras” välja osta, et majutada sinna sisserändajaid. Evans märkis, et see praktika seab kahtluse alla eraomandiõigused selles riigis, viidates olukorrale, kus inimesi võidakse sunniviisiliselt oma kodudest välja tõsta, et abistada ebaseaduslikult riiki sisenenud isikuid.
Lisaks tõi Evans välja hiljutise raadiosaate, kus arutleti teemal, et vanemaealised kodanikud elavad tihti liiga suurtes elamutes. Ta väljendas pettumust küsimuse üle, kes on see, kes võib öelda inimesele, et tema kodu on ülemäära suur. “Inimestel peaks olema vabadus elada täpselt seal, kus nad ise soovivad,” toonitas Evans, viidates raadiosaates kõlanud alatoonile, et “need vanemad inimesed okupeerivad eluruume, mida nad ei vaja”. Ta avaldas muret, et võib-olla on tulemas mingisugune poliitiline algatus, et survestada neid kodanikke oma kodudest lahkuma.
Selles kontekstis tõi poliitikavaatleja esile ka ühe hiljutise artikli, mis propageeris eutanaasiat vanematele Briti kodanikele, ning küsis, kas oleme teel ühiskonda, kus “mitteproduktiivseid” liikmeid ei väärtustata.
“Minu arvates on kogu olukord praegu muutumas väga süngeks ja hirmutavaks,” lõpetas Evans oma mõttekäigu.
Veebruaris nõudis ühe Ühendkuningriigi linnavolikogu kohalikult paarilt nende maja müümist, et “migrandid” saaksid sinna kolida. Sellele järgnenud avaliku pahameele tõttu esitas volikogu vabanduse ning selgitas, et tegemist oli eksitusega ja et nad olid föderaalse valitsuse surve all, et leida migrantidele eluase.
Seda Uue Maailmakorra õudusunenägu testitakse praegu Ühendkuningriigis, kuid tähelepanelik tuleks olla ka mujal maailmas, kaasa arvatud Eesti, sest on selge, et selline trend levib.
