Mait Kraun | Tavid.ee
Panganduskriisi ja pangajooksude oht on kasvanud kõrgeimaks alates 2008. aastast. Võlakirjade hinnalangus ning tohutud võlatasemed majanduses tähendavad, et Silicon Valley panga varisemine ei jää arvatavasti viimaseks, kirjutab Tavid.ee lehel Tavidi analüütik Mait Kraun.
Eelmisel nädalal varises USAs kokku Silicon Valley Bank (SVB), mis oli suurim pangakrahh pärast Washington Mutuali kokkuvarisemist 2008. aasta finantskriisi ajal. Pühapäeval nakatus peamiselt krüptovaluutadega tegelevaid ettevõtteid rahastav Signature Bank, mis samuti suleti. USA valitsus sekkus ning mõlema panga klientide hoiused garanteeriti.
Selle nädala alguses astus rambivalgusesse ka Šveitsi pank Credit Suisse – viimase aastakümne jooksul on pangal mitmeid probleeme ja juhtkonna vahetusi olnud. Kolmapäeval teatas suurinvestor Saudi National Bank, et ei plaani panka raha enam investeerida. Neile kuulub ligi 10 protsenti Credit Suissest. Aktsia kukkus uudise peale ligi 30 protsenti.
Credit Suisse maksejõuetuse vastu kindlustamine kallines sellel nädalal hüppeliselt. Lühiajalise kindlustuse hinnast lähtub, et vahepeal hindasid kauplejad Credit Suisse maksejõuetuse tõenäosuseks ligi 30 protsenti. Šveitsi suuruselt teise panga puhul on see väga märkimisväärne.
Ärgem unustagem, et Lehman Brothers ei olnud esimene pank või fond, mis 2008. aastal varises. Investeerimispanga Bear Stearnsi kokkuvarisemine oli sarnane ja toimus kuus kuud enne Lehmani. Tõsi, regulaatorid ei soovinud Bear Stearnsi pankrotti ning see müüdi JP Morganile. Ka praegu on hakatud rääkima Credit Suisse ülevõtmisest Šveitsi suurima panga UBS Groupi poolt.
Keskpangad raskes olukorras
Kuigi Silicon Valley panga varisemisel mängis suurt rolli ka kehv riskijuhtimine, siis võib seda pidada Föderaalreservi intressimäärade agressiivse tõstmise esimeseks ohvriks.
Süsteem on tugevalt võimendatud ning oli naiivne arvata, et nõnda kiiresti likviidsust eemaldades midagi ei juhtu. Nüüd on keskpangad pandud raskesse olukorda. Kui veel paar nädalat tagasi oodati agressiivsete intressitõusude jätkumist, siis nüüd seis järsult muutunud.
Ühelt poolt on inflatsioon jätkuvalt kõrge ja intresse peaks edasi tõstma. Teisalt on järjest suurem risk, et intresside edasi tõstmisel võib mõne panga või muu finantsinstitutsiooniga midagi juhtuda. Mida rohkem juhtumisi, seda suurem paanika ja seda enam hakkab inimeste ja investorite usaldus süsteemi vastu murenema.
Sealt edasi võib finantssektori likviidsuskriis tekkida väga kiiresti – see on olukord, kus ettevõtetel, finantsinstitutsioonidel ja investoritel tekib samaaegselt olukord, kus neil ei ole kohustuste täitmiseks piisavalt raha. Kui mõni tähtis pank veel langeb, võime juba jõuda olukorda, kus inimesed hakkavad pankadest massiliselt raha välja võtma.
See viib doominoefektini, mis mille kõige hullemad stsenaariumid on pankade ja finantssüsteemi laialdane kokkuvarisemine või väga kiire inflatsioon. Finantssüsteemis on kõik omavahel väga tugevalt seotud – kui midagi juhtub ühe suurema fondi või pangaga, satuvad koheselt ohtu ka teised, kes on neile näiteks laene andnud.
Probleem on võlakirjaturul
SVB varisemise puhul oli märkimisväärne see, et pank ei hoidnud keerukaid ja eksootilisi tuletisväärtpabereid (derivatiive). Just need derivatiivid tekitasid 2008. aasta finantskriisi ajal igasugu õudusi. Pank hoidis hoopis väga turvaliseks peetud USA riigivõlakirju ja kõrge reitinguga hüpoteekväärtpabereid (MBS).
Võlakirjade hinnad on intresside agressiivse tõstmise tõttu aga langema hakanud ja see tähendab, et nende väärtus erinevate finantsinstitutsioonide bilansis langeb. Sama juhtus ka SVB puhul, kelle varade pool kahanes. Sama moodi on kahanemas ka kõigi teiste USA riigivõlakirju hoidvate pankade varade väärtus.
Ei ole saladus, et lääneriikide võlakirjade hinnalangus võib finantssüsteemis tõsiseid probleeme tekitada. Eelmise aasta sügisel pääsesid üle noatera Briti pensionifondid, kellel tekkisid riigivõlakirjade hinnalanguse tõttu makseraskused. Nagu ikka, keskpank tõttas appi ning lappis olukorra (ajutiselt) ära.
Lumepall aina kasvab
Ajutised lahendused pole aga lõplikud. Kuigi on võimalik, et keskpankade tööriistadega on probleemi aluspõhjustega tegelemist võimalik edasi lükata, siis ajas muutub see aina keerulisemaks. Praeguseks oleme jõudnud punkti, kus ilma suure valuta majanduses me neid alusprobleeme ei lahenda. Ja seda valu püütakse iga hinna eest edasi lükata. Lumepall kasvab.
Nendeks probleemideks on finantsturgude liigne võimendus, ettevõtete ja avaliku sektori rekordilised võlakoormad, kunstlikult paisutatud aktsiate hinnatasemed, turumoonutused ja kapitali väärpaigutused. Need on omakorda ligi 15 aastat kestnud üliodava raha poliitika ja rahatrüki tulemid. Need kaks on võimalikuks saanud tänu võlal põhinevale rahasüsteemile, kus valuutad pole millegagi tagatud.
Miks meil ei ole sellest olukorrast lihtsat teed välja? Kaks asja – intresside pikaajaline langustsükkel on pöördunud, samal ajal on kõrge inflatsioon pikaajaline. Kui me intressid uuesti nulli viime, laseme inflatsiooni kontrolli alt välja. Kui intressid kõrgele jätame, riskime finantssüsteemi varingute ja majanduskriisiga. Varsti ei saa enam reaalsust vältida.
Võlakirjade pikk hinnalangus on alanud
Alates 1980. aastast on intressimäärad USAs langenud, mis on aidanud aina kasvavat võlakoormat teenindada ja samal ajal kogu finantssüsteemi töös hoida. Riigivõlad on nii USAs kui mujal maailmas kiiresti kasvanud, aga selle võla pealt oli vaja maksta aina väiksemat intressi.
Minu hinnangul on intressid nüüd aga selle kümnendi kiire inflatsiooni tõttu pikaajaliselt tõusmas, mis tähendab ka riigivõlakirjade 40 aastat kestnud tõusutsükli pöördumist. See toimus 2020. aastal, mil näiteks USA 10aastaste riigivõlakirjade tootlus langes 0,5 protsendini.
Probleemid ei teki mitte ainult finantssüsteemis, aga ka riikide puhul. USAs kasvasid riigivõla pealt makstavad intressid eelmise aasta viimases kvartalis järsult, moodustades juba 17 protsenti riigieelarve tuludest. Võlakirjade langustsükli ajal see protsent aina kasvab ning ei pea olema majandusteadlane, et saada aru olukorra jätkusuutmatusest.
Nüüd on võlakirjade hinnad kukkumas, mis õõnestab ka neid hoidvate pankade bilansse. Näeme ka edaspidi, kuidas nõnda mastaapse turu (võlakirjaturu) kümnendeid kestnud tsükli pöördumine finantssüsteemi ja ka riike raputab.
Loe sarnastel teemadel lisaks siit: Tavid.ee
