Tyler Durden | Zero Hedge
24. veebruaril möödub aasta Vene vägede sissetungist Ukrainasse ning eelmisel nädalal tegi NATO peasekretär Jens Stoltenberg selle sõja ajaloo ja põhjuste kohta üllatava avalduse. Nimelt tunnistas ta lõpuks ometi ühte olulist tõde, mis on Lääne tippametnike seas tänapäeval äärmiselt haruldane.
Kui enne seda Stoltenbergi värsket avaldust on USA ja NATO ametnikud, sealhulgas peamised meediakanalid, kujutanud sissetungi Ukrainasse üksnes ühe mehe (Putini) “provotseerimata” agressioonina, mille eesmärk on “ekspansiivse Venemaa” laienemine, siis nüüd lõpuks tunnistab Stoltenberg, et “sõda ei alanud eelmise aasta veebruaris. Sõda algas 2014. aastal.”
Siin on see, mida NATO juht ütles ajakirjanikele peetud briifingul ja kaamerate ees, ja nagu see on avaldatud NATO ametlikul kodulehel:
“Teine asi, mida ma ütlen, on see, et sõda ei alanud eelmise aasta veebruaris. Sõda algas 2014. aastal. Ja alates 2014. aastast on NATO liitlased toetanud Ukrainat väljaõppega, varustusega, nii et Ukraina relvajõud olid 2022. aastal palju tugevamad, kui nad olid 2020. aastal ja 2014. aastal. Ja loomulikult oli sellel suur vahe, kui president Putin otsustas Ukrainat rünnata,” ütles Stoltenberg.
🇺🇸🇪🇺🇺🇦🇷🇺"NATO has been training the Ukrainian military since 2014, NATO partners have been supplying the Ukrainian armed forces with the necessary weapons and training since 2014" — Jens Stoltenbergs admits again
— AZ 🛰🌏🌍🌎 (@AZgeopolitics) February 14, 2023
"Unprovoked invasion"… pic.twitter.com/Qa8shKSWXx
President Putini poolt nii on sissetungi eel kui ka pärast seda sõnastatud sõja keskne põhjus olnud järjekindlalt see, et Lääs pidas Venemaa-vastast varisõda (proxy war) otse nende ukse taga, nimelt sõjast räsitud Donbassis.
Samuti tasub meenutada, et kogu eelmise aasta jooksul ja eriti Venemaa suure sissetungi alguskuudel nimetati peavoolu diskursuses kõiki sõltumatuid hääli, kes julgesid osutada sellele, et konflikt sai tegelikult alguse 2014. aastal ja et praegune võitlus on “pika sõja” pikendus ja eskaleerumine, kohe “Kremli-meelseks” või siis “Putini marionetiks”.
Järgnevalt on esitatud mõned olulised faktid ja sündmused, mis eelnesid 2022. aasta veebruarile, et mõista, mida nö alternatiivmeedia on juba aastaid rääkinud ja mida Stoltenberg on alles nüüd suure hilinemisega ja vastumeelselt tunnistanud:
- Praegune Ukraina valitsus loodi 2014. aastal pärast Ameerika Ühendriikide toetatud vägivaldset riigipööret valitud presidendi Viktor Janukovitši vastu. Niinimetatud “Maidani revolutsioon” maalis end ELi-meelseks ja liberaalseks, kuid tugines ultranatsionalistlikele terroriüksustele, nagu Parem Sektor.
Profiil: Ukraina ultranatsionalistlik Parem Sektor – BBC News
- Ukraina uus valitsus keelas koolides ja ettevõtetes vene keele, kuigi seda räägib enamik Donbassi piirkonna elanikest emakeelena (ja ka mujal riigis):
Uus seadus õhutab Ukraina keelepingeid – France 24
- Enne 2022. aasta veebruari oli Ukraina kaotanud juba umbes 14 000 inimelu võitluses, et takistada etniliselt venekeelsete Luganski ja Donetski provintside lõplikku eraldumist (14 000 hukkunu hulgas on Ida-Ukraina kodusõja mõlema poole kaotused). Ebapopulaarne sõda on kestnud alates 2014. aastast.
Venemaa-Ukraina konflikt: tagasivaade lahingutegevuse inimohvritele alates 2014. aastast – The Washington Post
- Vähesed lääne ajakirjanikud on valmis näitama, millist viletsust see konflikt on Donbassi elanikele kaasa toonud või milliseid sõjakuritegusid nende peal on toime pandud. Patrick Lancaster on olnud üks väheseid, kes sellest räägib.
- Ukraina valitsus on sageli peatanud vaidlusalustele alade, sealhulgas Krimmi, veega varustamised.
345 000 inimese veevarustus Ida-Ukrainas on ohus, kuna Donetski filtrijaam lõpetab tegevuse | OCHA (unocha.org)
Venemaa vs. Ukraina: Krimmi veekriis on Putini jaoks võimatu probleem – Bloomberg.
Konflikt katkestab tuhandete veevarustuse Ida-Ukrainas | OCHA (unocha.org)
- Facebookis on nüüd lubatud natside kiitmine – kui nad on “õiged natsid”:
Facebook lubab kiita Ukraina neonatsistlikku Azovi pataljoni (theintercept.com)
- Ukraina president Zelenski pakkus eelmisel aastal välja, et kui riik ei saa NATOga liituda, siis püüab ta riiki tuumarelvadega relvastada.
UAWire – Zelensky: Ukraina võib oma tuumarelva staatuse uuesti läbi vaadata
Venemaa arvates on Ameerika Ühendriikidel võime ja valmisolek ühepoolselt hävitada või kukutada iga valitsus, mis ei täida tema käske. Serbia (1999), Iraagi (2003), Süüria (2011), Liibüa (2011) ja viimati Ukraina (2014) ning Valgevene (2021) katse näivad nende vaatenurka toetavat.
Need, kes räägivad Venemaa “impeeriumi ambitsioonidest” “kommunistliku diktaatori Vladimir Putini” alluvuses, ei tea sellest tegelikult suurt midagi ja ei mõista, miks venelased võivad end õigustatult ohustatuna tunda, kui neil on naabriks USA ja NATO toetatud režiim.
