Tom Parker | Reclaim The Net
WHO avaldas hiljuti oma rahvusvahelise pandeemiateemalise leppe nullversiooni, mis annab vastuvõtmise korral veel valimata ülemaailmsele tervishoiuasutusele uued volitused “võidelda” kõige vastu, mida ta peab “valeks, eksitavaks, väär- või desinformatsiooniks”.
WHO on seda lepingut alates 2021. aasta detsembrist edendanud. Lepingu koostajad kavatsevad esitada lõpparuande Maailma Tervishoiuassambleele (WHA), WHO otsustusorganile, 2024. aasta mais.
Kui leping võetakse vastu, on see rahvusvahelise õiguse kohaselt juriidiliselt siduv ja WHO 194 liikmesriiki (mis esindavad 98% kõigist maailma riikidest) peavad täitma väärinfo vastu suunatud lepingu nõudeid.
Nullversioon on sarnane lepingu varasemate versioonidega ning väärteabe kohta käivaid sätteid kirjeldatakse artiklis 17 (“Pandeemia ja rahvatervise alase kirjaoskuse tugevdamine”).
Selles lepingu osas kutsutakse liikmesriike üles “võitlema vale-, eksitava, väär- või desinformatsiooni vastu, muuhulgas rahvusvahelise koostöö edendamise teel”.
Samuti kutsutakse liikmesriike üles kontrollima “infodeemiat” – WHO poolt kasutusele võetud termin, mis viitab “liiga suurele teabe hulgale, sealhulgas väärale või eksitavale teabele digitaalses ja füüsilises keskkonnas haiguspuhangu ajal”. Konkreetselt öeldakse liikmesriikidele, et nad peaksid neid nn infodeemiaid “tõhusate kanalite, sealhulgas sotsiaalmeedia kaudu” haldama.
Selle lepingu kohaldamisala ulatub WHO liikmeskonnast kaugemale. Artiklis 16 (“Kogu valitsust ja kogu ühiskonda hõlmav lähenemisviis riiklikul tasandil”) kutsutakse liikmesriike üles tegema koostööd valitsusväliste osalejate ja erasektoriga osana “kogu ühiskonda hõlmavast reaktsioonist otsuste tegemisel, rakendamisel, järelevalves ja hindamisel, samuti tõhusate tagasisidemehhanismide loomisel”.
WHO pandeemia lepingu nullversiooni koopia on üleval siin.
Nagu iga katse tsenseerida väärinfoks peetavat sisu, tekitab ka see pandeemialeping küsimusi selle kohta, kuidas need niinimetatud asutused otsustavad, mis on väärinfo. Eksperdid on hakanud tunnistama, et paljud väited, mida ametiasutused kunagi tõeks pidasid, nagu näiteks väide, et Covidi vaktsiinid takistavad nakatumist, on valed.
Need küsimused on praegusel juhul eriti asjakohased, sest WHO on saanud kurikuulsaks pandeemia algfaasis tehtud eksitava säutsu poolest, mis võimendas Hiina ametivõimude väiteid, et “puuduvad selged tõendid koroonaviiruse inimeselt inimesele ülekandumise kohta”.
WHO avaldas selle rahvusvahelise pandeemiateemalise lepingu nullversiooni oma 152. täitevnõukogu koosolekul, mis algas 30. jaanuaril ja lõppeb 7. veebruaril.
Rahvusvaheline pandeemialeping võetakse sobiva otsuse korral vastu WHO põhikirja artikli 19 raames. See artikkel võimaldab WHA-l kehtestada WHO liikmesriikidele õiguslikult siduvaid konventsioone kahekolmandikulise häälteenamusega.
Tavaliselt hääletavad valitud ametnikud oma riigi suhtes kohaldatavate seaduste üle, kuid selle WHO õigusloomeprotsessi puhul otsustab käputäis ülemaailmseid esindajaid kõikide riikide suhtes kohaldatavate eeskirjade üle. Sõltumata sellest, kas kolmandik WHO liikmesriikidest hääletab rahvusvahelise pandeemialepingu vastu või mitte, kehtib see rahvusvahelise õiguse alusel nende riikide suhtes ikkagi.
Lisaks sellele, et see protsess piirab poliitikute volitusi otsustada oma riigi suhtes kohaldatavate seaduste üle, piirab see ka kodanike võimalust poliitikuid valimiskasti kaudu vastutusele võtta. WHO liikmesriikide esindajad on enamasti valimata diplomaadid, kes jäävad oma ametikohale sõltumata valitsuste vahetumisest. Enamiku häältest, mis otsustavad, kas rahvusvaheline seadus kehtib konkreetse riigi suhtes, annavad teiste riikide esindajad.
Hoolimata WHO ebademokraatlikust õigusloomeprotsessist toetavad rahvusvahelist pandeemialepingut paljud demokraatlikud riigid, sealhulgas Ameerika Ühendriigid, Ühendkuningriik, Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa ja Euroopa Ülemkogu (mis esindab 27 Euroopa Liidu liikmesriiki).
Selle rahvusvahelise pandeemiaeelnõu nullversiooni avaldamine toimus mõned päevad pärast seda, kui WHO teatas, et väärinfo vastu tuleb võidelda. Samuti jagas WHO hiljuti videot, milles väidetakse, et “vaktsiinivastane aktivism” on tapvam kui “globaalne terrorism“.
