Maailma Terviseorganisatsiooni juht Tedros Adhanom Ghebreyesus kiitis reedel miljardäri ja isehakanud „pandeemiaeksperdi“ Bill Gatesi viimast raamatut, nõustudes täielikult tarkvaramagnaadi nõudmisega, et „peame tegutsema COVID-19 õppetundide põhjal ja tegema uuendusi, et saaksime järgmise pandeemia ennetamiseks pakkuda kiireid ja õiglaseid tervishoiulahendusi“.
Thank you @BillGates for sending a copy of your new book. I fully agree that we must act on #COVID19’s lessons and innovate so that we can deliver swift, equitable health solutions to prevent the next pandemic. @gatesfoundation pic.twitter.com/E69PyBdgB9
— Tedros Adhanom Ghebreyesus (@DrTedros) April 15, 2022
Ghebreyesus jagas Twitteris fotot endast koos raamatuga, märkides ära Gatesi sihtasutuse, Microsofti asutaja rahvatervise poliitika kujundamise vahendi ja WHO ühe peamise rahalise toetaja.
Kuigi Gates ei ole sertifitseeritud meditsiiniekspert – ta jättis kõrgkooliõpingud pooleli, et koos lapsepõlvesõbraga Microsofti asutada – on tohutu rikkus võimaldanud tal maailma tervishoiupoliitikas domineerida, olles suurim erasektori rahastaja ülemaailmses tervishoiuorganisatsioonis, jäädes rahastamise poolest alla vaid USA valitsusele.
Teisipäeval Vancouveris toimunud TED-ettekandes astus vaktsiinide evangelist lavale, et selgitada raamatus „How to Prevent the Next Pandemic“ (Kuidas ennetada järgmist pandeemiat) esitatud ideid, milles kutsutakse üles looma 1 miljardi dollari suurust ülemaailmset hädaabirühma, mis tegutseb nutika akronüümi GERM (Global Epidemic Response and Mobilization ehk Ülemaailmne Epideemiale Reageerimine ja Mobiliseerimine) all. Rühm koosneks 3000 arstist, epidemioloogist, poliitika- ja kommunikatsioonieksperdist ning diplomaadist, kes tegutseksid WHO juhtimisel.
Gates kritiseeris rikkaid riike, et nad on vaesemate riikide vaktsiinidega üle külvamiseks võtnud vähem meetmeid kui ta „ootas“ ja COVID-19 pandeemia ajal korduvalt nõudis. Ta kutsus arenenud riike üles ühinema, et rakendada süsteeme, mis hoiaksid ära uue pandeemia, väites, et „ellujäämine [COVID-19 korral] sõltus osaliselt sissetulekust, rassist ja elukoha naabruskonnast“. Kuid USAs, mis on üks maailma rikkamaid riike, oli ka kõrgeim haigusest tulenevate surmajuhtumite arv, mis on märgatavalt halvem kui paljudes Aafrika riikides.
Miljardärist filantroobi ideed näivad sobituvat WHO plaanidega ülemaailmse pandeemiate vastase lepingu kohta, mille üle peetakse praegu läbirääkimisi, et „sätestada eesmärgid ja põhimõtted, et struktureerida pandeemiate vastu võitlemiseks vajalikud kollektiivsed meetmed“. Järelevalvele, vaktsineerimisele ja „rahvusvahelise tervishoiusüsteemi vastu usalduse taastamisele“ keskenduv leping oleks rahvusvahelise õiguse alusel õiguslikult siduv, asendades riikide individuaalseid eeskirju ja tagades, et kõik riigid tegutseksid tulevaste haiguspuhangute korral ühtselt.
Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Michel kavandas kokkuleppe esmakordselt 2020. aasta novembris ja see esitati 25 valitsusjuhi ja MTÜde rühma poolt 2021. aasta märtsis avaldatud üleskutses „rahvusvahelise pandeemiate ennetamise ja nendeks valmisoleku lepingu“ sõlmimiseks. Nad rõhutasid, et ükski valitsus või isegi avaliku ja erasektori koostöö nagu WHO ei suuda piisavalt lahendada tulevaste pandeemiatega kaasnevaid probleeme, ning kutsusid üles sõlmima lepingut, mis „tugineb Maailma Terviseorganisatsiooni põhikirjale“ ja mida toetaksid olemasolevad „rahvusvahelised tervishoiueeskirjad“. Seda toetasid peagi ka G7 ja Maailma Tervishoiuassamblee.
Mõte, et selline kõikvõimas üksus koostatakse ja surutakse inimkonnale peale ilma avaliku hääletuseta, on paljusid ärritanud, ja organisatsioonid nagu Maailma Tervisenõukogu on püüdnud plaanile vastu seista, kuid on küsitav, kas ükski viimasel hetkel tehtud rohujuuretasandi vastuseis suudab vaidlustada jõupingutusi, mida toetavad kõik 194 WHO liikmesriiki. Organisatsioon kavatseb pandeemiakokkuleppe kinnitada 2024. aasta Maailma Tervishoiuassambleel.