Institute for Political Economy | Paul Craig Roberts
Venelased kutsusid kokku julgeolekukonverentsi Washingtoni ja NATO-ga ja selgitasid, et julgeolek vajab ühiseid pingutusi ning eksisteerib vaid siis, kui kõik riigid tunnevad end turvaliselt.
CIA vastas sellele süüdistustega Venemaa suunal. Rahvusliku julgeoleku nõunik luges meile ette stsenaariumi sellest, kuidas Venemaa kavandab valelipurünnakut omaenda vägede vastu, et tal oleks ettekääne Ukrainasse tungimiseks.
Kahjuks on riikliku julgeoleku nõunik nii rumal, et talle ei tule pähegi, et kui Venemaa tahab Ukrainasse tungida, siis Venemaa seda ka teeb. Venemaa ei vaja selleks ettekäänet ning Washingtonis ega NATOs pole kedagi, kes saaks selle vastu midagi ette võtta.
Venelased on selgelt mõista andnud, et nad ei tunne end kindlalt. Neid demoniseeritakse pidevalt, sanktsioneeritakse lääne ajakirjanduse süüdistuste alusel ja solvatakse nende presidenti. Nende piiridel viiakse läbi sõjalisi manöövreid ja USA merevägi on Mustal merel, kus tal pole vajadust olla.
Washington on murdnud Gorbatšovile antud sõna ja pole mitte ainult nihutanud NATO venemaa piiride lähedale, vaid rajanud raketibaasid ka Poolasse ja Rumeeniasse.
Washington kukutas Ukraina valitsuse, eesmärgiga Venemaa tema Musta mere mereväebaasist välja tõsta ja lõi Ukraina marionettvalitsuse, mis on Venemaa ja Ida-Ukraina vene elanikkonna suhtes vaenulik. Samuti tungib Washington Ukrainasse järk-järgult ka majanduslikult ja sõjaliselt, ameeriklaste väljaõppe ning tarnitud relvadega.
Lisaks sellele arutab Washington Ukraina ja Gruusia NATO liikmelisust, mis paneb Venemaa veelgi rohkem muretsema.
Venemaa andis mõista, et olukord on muutunud ähvardavalt väljakannatamatuks.
Pika külma sõja ajal püüdsid kaks riiki suhteid stabiliseerides pingeid maandada, kuid 21. sajandil on Washington hüljanud kõik 20. sajandil sõlmitud relvastuskontrolli lepingud ja käitunud Venemaa suhtes agressiivselt.
Venelased tegid selgeks, et nad ei talu enam kaudset USA/NATO baaside rajamise ohtu oma piiridele ning kindlasti ei lubata Ukrainal ja Gruusial olla NATO liikmed. Igasugune läänepoolne samm selles suunas toob kaasa “kohutavad tagajärjed”.
Külma sõja veterani, endise nõukogudevastase komitee ja salajase presidendikomitee liikmena, mis aitas Reaganil külma sõja lõpetada, võin teile öelda, et olen üllatunud, et Washingtonis ei võeta kuulda, mida venelased neile öelda püüavad.
Kui presidendi julgeolekukomitee oleks kuulnud venelasi seda 1980. aastatel rääkimas, oleksime käskinud president Reaganil nende muret mõista ja pingeid maandada.
Täna on tegu hoopis teistsuguse olukorraga, mis on minusugusele kogenud külma sõja veteranile äärmiselt hirmutav. Kuid Washingtoni idioodid, kes seisavad silmitsi palju võimsama Venemaaga, mis on relvastatud relvadega, millest Washington võib vaid unistada, ei karda. Washington, maailma kõige rumalamate ja ülbemate inimeste kogu, seab inimelud enneolematusse ohtu, tuginedes ainuüksi usule omaenda kõikvõimsusesse.
Washingtonil pole kõikvõimsusest haisugi ja usk sellesse on vaid hullumeelsuse märk.
Venemaa uudiste kohaselt liigutab Venemaa piiri äärde tervelt neli armeed. Need neli armeed, isegi ilma nendeta, mis Lääne-Venemaal viibivad, on piisavad, et hävitada kõik NATO ja USA jõud, mis suudetakse Euroopast mõne päevaga kokku koguda.
Veelgi enam, Venemaa suudab tõenäoliselt kiiresti mobiliseerida 10 miljonit sõdurit ja ka Hiina, kelle president on avalikult teatanud, et Hiinal on Venemaaga sõlmitud kindel leping 50 miljoni sõduri mobiliseerimiseks. NATO-l, vaatamata oma idioodist peasekretäri lollusele, pole mingit lootust Venemaale tuumarelvadeta sõjas vastu seista.
Kreml teab, et maine päästmiseks peaks Washington kasutama tuumarelva. See tähendaks USA ja Euroopa täielikku hävingut. Need lakkaksid olemast.
Venemaa jaoks, millel on ulatuslik raketitõrjesüsteem ja tuumapunkrid poolele elanikonnale, oleks sõda katastroofiline, kuid riik jääks püsima.
Aga Venemaa ei taha sellist sõda. Venemaa ei taha kedagi hävitada, isegi mitte Ukrainat. Venemaa soovib julgeolekugarantiid. See on ka kõik.
Kui asi peaks käest minema, siis vaid seetõttu, et Washington keeldus andmast Venemaale julgeolekugarantiid.
No mis jama jõhkra jõu ja sellest tuleneva mõjupiirkondade õigustamine! Siis on ju ka Schwabi uus kord ok, või mis?