Statistikaameti andmetel on Eesti rahvastiku loomulik iive aastaid negatiivne olnud, kuid viimasel ajal märkimisväärselt tõusnud sisseränne on rahvaarvu kasvu teele viinud.
Kolmapäeval eetris olnud ETV saade “Suud puhtaks” tõstatas taas debati Eesti iibe teemal, püstitades küsimuse, kuidas tagada rahva püsimajäämine ja mida teha, et sünniks rohkem lapsi?
Loomuliku iibe ehk sündide ja surmade vahe on aastatel 2007-2009 ja 2011-2017 negatiivne olnud. Vaid 2010. aastal oli iive napilt, 35 inimesega, positiivne.
Alates 2015. aastast on välisrände saldo olnud positiivne – Eestisse saabus elama rohkem inimesi, kui siit lahkus.
Statistikaameti andmete põhjal koostatud ülevaatest nähtub, et kuigi loomulik iive on viimase 11 aasta jooksul ühe erandiga kogu aeg negatiivne olnud, pööras positiivne rändesaldo 2015. ja 2017. aastal rahvaarvu kasvule.
Negatiivse loomuliku iibe tõttu vähenes möödunud aastal rahvaarv 1960 inimese võrra ning positiivse välisrändesaldo tõttu suurenes 3070 võrra. Kokku kasvas Eesti rahvaarv 2017. aasta jooksul 0,2 protsenti. Eestis on juba kolmandat aastat järjest välisrände saldo olnud positiivne.
Eestis sündis 2017. aastal 13 520 last. Sündide arv on aasta varasemast näitajas ligi 400 võrra väiksem. Arvestades, et sünnitusealiste naiste arv väheneb, saab siit välja lugeda, et sünnitatud laste arv naise kohta pole oluliselt vähenenud.
2017. aastal suri 15 480 inimest. Surmade arv on sellel kümnendil püsinud suhteliselt samal tasemel, kõikudes +/-300 inimese võrra. Eesti rahvastikus kasvab vanemaealiste inimeste osatähtsus, kuna eluiga pikeneb.
2017. aastal saabus Eestisse elama 10 470 inimest ja Eestist lahkus 5440 inimest.
