Silja Lättemäe
Maaleht
31. jaanuar 2013
Valede elukohaandmete rohkus registris on viinud äärmusliku eelnõuni, mis seaduseks saades võib tuua vallaametniku koos politseinikuga uksele koputama.
Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonnas on valminud rahvastikuregistri seaduse muutmise eelnõu, mis praegu on kooskõlastusringil ministeeriumides ja omavalitsustes.
Mõtted, mis selles sisalduvad, on karmid. Riik plaanib avalikustada vale aadressiga inimeste nimekirjad, saata valla- ja linnaametnikud koos politseiga elukohti kontrollima ning võltsid elukohaandmed registrist kustutada.
Praeguseks kõigi omavalitsuste e-postkasti potsatanud kopsaka eelnõu sisu võtab nii mõnegi ametniku ohkama.
Omavalitsused peavad üle kontrollima, kas isik on elukohaks andnud ikka õiged andmed. Kui on kahtlus, et tegu on valeandmetega, peavad linnad-vallad välja uurima kõik olulised faktid ja koguma tõendeid (dokumendid, asitõendid, selgitused, tunnistajate ütlused).
“Kohalik omavalitsus saab kaasata ka näiteks politsei, kes kontrollib, kas isikud ikka elavad antud aadressil, sh küsitleda naabreid,” teatatakse eelnõu seletuskirjas.
Plaanis on avaldada Ametlikes Teadaannetes koos sünniajaga nende isikute nimed, kes teadaolevalt ei ela rahvastikuregistris registreeritud aadressil ja kelle aadresse seetõttu muudetakse või kustutatakse. Kui isik suudab ühe kuu jooksul pärast nime avalikustamist tõestada, et ta ikkagi elab antud aadressil, siis tema andmeid ei muudeta.
