Merike Teder
Postimees
25. märts 2012
Justiitsministeerium saatis valitsusse seaduseelnõu, mille järgi võib kohus inimesega ühendust võtta ka sotsiaalvõrgustike kaudu. Harju maakohtu esimehele tundub selline lahendus esmapilgul liigagi uudne, tema hinnangul tuleks esimese sammuna muuta rahvastikuregistrile oma kontaktandmete esitamine kohustuslikuks.
Eelnõu kohaselt saaks kohus saata internetist leitud telefoninumbrile või elektronpostiaadressile, aga ka sotsiaalvõrgustiku kasutajakonto lehele teavituse, et tegi inimesele dokumendi kättesaadavaks. «Teavitus ütleb aga vaid seda, et kohus on saatnud inimesele mingi dokumendi. Sellega tutvumiseks peab õige inimene siiski ise ID-kaardi abil [portaali] sisse logima. Teine isik seda teadet ei näe,» selgitas justiitsminister Kristen Michal.
Sellised muudatused tehti riigilõivude alandamise eelnõusse, millega soovitakse lisaks ka kiirendada kohtumenetlust.
«Nimelt on üheks peamiseks kohtuasjade venimise põhjuseks just menetlusdokumentide kättetoimetamine. Näiteks esimese astme kohtutes on pidevalt kättetoimetamise staadiumis seismas hinnanguliselt kolmandik kuni pool menetluses olevatest tsiviilasjadest,» põhjendas Michal, miks ta otsis kohtutele lisavõimalusi dokumentide elektrooniliseks kättetoimetamiseks.
Michal rõhutas, et lisaks pahatahtlikele menetlusest kõrvalehoidjatele ei saa vajalikke dokumente kätte ka paljud need inimesed, kes lihtsalt ei ela registreeritud aadressil või reisivad palju. «Lisaks on elektrooniline kättetoimetamine tavapärase postiga võrreldes soodsam ja kiirem.»
Michali hinnangul peaksid sellised võimalused kindlasti hõlbustama seadusekuulekate inimeste elu, kes saavad endale tulnud teavituse kiiremini ja mugavamalt kätte, kui nad pole parajast oma postiaadressil. «Aga see peaks kibedamaks muutma nende elu, kes hoiavad kohtust teadlikult eemale, aga on kuskil mujal tegelikult aktiivsed ja kättesaadavad,» hoiatas minister.
«Kohtust sihilikult kõrvalehoidjate elu peaks kibedamaks muutma ka teadmine, et kui kohtuteateid erinevate kanalite kaudu on üritatud kätte toimetada ja on teatatud ka avalikult, siis on kohtul õigus otsus ära teha. See on kasulik ka tavalisele inimesele, sest nii ei pea ta ootama oma nõudega, kuni teine pool suvatseb kättesaadavaks muutuda.»
Kui kohtulõivude alandamine on planeeritud jõustuma juba tänavu 1. juulist, siis dokumentide kättetoimetamist puudutavad muudatused peaksid eelnõu kohaselt jõustuma tuleva aasta 1. jaanuarist.
Rahvastikuregistrisse kasvõi e-postiaadress
Harju maakohtu esimees Helve Särgava tõdes, et menetlusdokumentide kättetoimetamine on kohtu jaoks suur probleem ning üks peamistest põhjustest, miks paljude tsiviilasjade menetlus venib.
«Probleem on selles, et füüsilistel isikutel ei ole kohustust teatada riigile oma kontaktaadress. See teeb kohtust kõrvalehoidmise väga kergeks. Kohtule on aga seevastu pandud kohustus see isik üles otsida,» selgitas Särgava.
Nii peab kohus hankima andmeid kõigist avalikest registritest ja saatma kutseid kõigile aadressidele, mis isikuga on seotud – niisamuti töökohta. Samal ajal otsib isikut ka kohtutäitur. «See kõik võtab aega ega pruugi anda tulemust. Juriidiliste isikute puhul ei ole piisav dokumentide edastamisest tema registriaadressil. Kui materjale ei õnnestu edastada juriidilise isiku registrisse kantud aadressil, tuleb hakata otsima juhatuse liikmete elukoha andmeid,» kirjeldas Särgava.
«Probleeme on teisigi: näiteks võimaldab praegune seadusandlus isegi advokaadil väita, et ta ei ole kohtudokumente kätte saanud ka juhul, kui need on edastatud allkirja vastu advokaadibüroo sekretärile. Kohtudokumentide kättetoimetamise kord vajab muutmist,» rõhutas ta.
Lahendus, et kohus hakkaks näiteks Facebooki kaudu inimesi nende kohtukutsetest teavitama, tundus Särgavale aga ootamatu: «Selline lahendus tundub esmapilgul ehk liigagi uudne. Samas teame me kõik, et sellised sotsiaalvõrgustikud omavad kaasajal suurt tähendust ja ka äritegevus on sinna kolinud,» tõdes ta. «Seetõttu peab ka riik paratamatult kaaluma selliste suhtlusvõrgustike kasutamist.»
Särgava kinnitas, et praegugi otsitakse inimese kontakte kõikvõimalikest andmebaasidest, sealhulgas ka internetis avalikult kättesaadavatest.
Tema hinnangul lahendaks olukorra see, kui kõigil oleks kohustus anda riigile oma kontaktaadress, millelt riik – sealhulgas kohus – temaga kontakti saaks. Selleks tuleks rahvastikuregistrile anda õiguslik tähendus.
«Rahvastikuregistris saaks registreerida ka e-posti aadressi, pikema välismaal viibimise korral saab rahvastikuregistri registreerida ka välisriigi aadressi. Juriidiliste isikute puhul peaks olema piisav, kui kõik materjalid saadetaks registrisse kantud aadressil. See peaks olemagi selle registrikande tähendus,» leidis Särgava.
«Eelistatud lahendus olekski avalik-õigusliku registri kasutamine, millele selge õigusliku tähenduse andmine välistaks probleemi. Muidugi ei ole välistatud see, et inimene annab ise oma kontaktiks rahvastikuregistris e-posti asemel Facebooki konto,» arvas Särgava.
Harju maakohtus tegelevad inimeste otsimisega kohtuistungi sekretärid, referendid, konsultandid ja kantselei töötajad ning Särgava sõnul on sellega seotud väga suur hulk kohtu personalist. Peale töötundide kulub märkimisväärne rahasumma ka posti- ja kullerteenuse peale, mida saaks kokku hoida.
