Mari Kamps
Postimees
6. detsember 2011
Norra juulikuine massimõrv viib viia relvaseaduse karmistamiseni, ettepaneku muuta 50 aastat vana seaduste esitas sõltumatu töörühm.
Töörühma hinnangul tuleks relva ostjalt küsida edaspidi arstitõendit, vahendas AFP. Ka peaksid relvaomanikud hakkama käima regulaarselt tervisekontrollis. Lisaks on materjalide ettepanek nõuda teatud suurusega padrunisalve ostjalt luba.
Lisaks peaksid tervishoiuametnikud, kaitsejõududes ja laskmisklubides töötavad inimesed teatama korrakaitsejõududele inimestest, kelle käitumises on niisuguseid seiku, mille tõttu ei tohiks ta relvaluba saada ega relva omada.
Keskse küsimuse ehk poolautomaatrelva osas tõsiseid piiranguid ei esitatud, vahendas ringhääling NRK.
Anders Behring Breivik kasutas 22. juulil Utøya saarel püstolit Glock ja poolautomaatset vintpüssi Ruger Mini 14. Ta lasi maha 69 inimest. Mees oli laskmisklubi liige ja harrastas jahindust ning niisugustel põhjustel saanud relvaloa.
Enne massitulistamist oli Breivik korraldanud Oslos pommiplahvatuse, mille hukkus kaheksa inimest.
Kui padrunisalve puudutav ettepanek oleks olnud varem jõus, siis Breivik poleks saanud seaduslikult nii suuri magasine osta, kui ta kasutas massitulistamises.
Relvaseaduse karmistamist kaalunud töörühma esimees Ingrid Røstad Fløtten rääkis NRK-le, et seadusandluse abil ei saa äärmuslikke intsidente ära hoida. Kui relva ei saa osta seaduslikult, siis tehakse seda illegaalsel teel.
Töörühm edastas oma raporti Norra justiitsministrile eile. Ministeerium lubas ettepanekuid kommenteerida pärast materjalidega tutvumist.
