Sirje Niitra
Tarbija24
12. mai 2011
Tallinlane Helena Raud sai sotsiaalvõrgustiku Facebook kaudu inkassofirmalt karmi võlanõude, mis tegelikult oli mõeldud tema Häädemeestes elavale nimekaimule.
Vastavalt võlanõudele, mis ühel päeval Helena Raua Facebooki lehele saabus, võlgnes ta ühele autofirmale summa, mis koos sissenõudmiskuludega ulatus 885 euroni. Sellega kaasnes ähvardus rakendada seadusest tulenevaid meetmeid võla kättesaamiseks ja avaldada võlgniku andmed krediidiinfo maksehäirete registris.
Selline kiri tegi naise esialgu nõutuks, aga hiljem pani nördima. «Ma ei mõista, kuidas saab ilma isikuandmeid kontrollimata saata nõudekirja ainult sellepärast, et mul sama nimi juhtub olema,» imestas ta. Ainuüksi guugeldades leiab kõnealuse Helena Raua seotuse mitme ettevõtte ja ühendusega. Pealegi on ta võlgnikust kümme aastat vanem.
Asi võttis humoorika pöörde, kui pärast inkassofirmale teate saatmist, et tegu on vale isikuga, sai Raud inkassofirmalt Facebookis sõbrakutse. Kontaktisik vastas protestikirjale aga lühidalt: «Kui teie ei ole see isik, siis vabandame.»
Naist see siiski ei rahulda. «Kui suhtlusvõrgus saab panna oma kasutajanimeks näiteks Mikihiir või Andrus Ansip, siis kuidas saab selle kaudu nii olulisi ametlikke teateid edastada?» küsib ta.
Akord Inkasso, millest jutt, teatab oma kodulehel, et kasutab võlgade sissenõudmisel innovaatilisi ehk uuenduslikke meetodeid. Võlanõudes kontaktisikuks nimetatud Erkko Varik ei suutnud algul juhtunut kuidagi meenutada: «Ei löö küll ette hetkel.»
Varik märkis, et kuna paljud kiirlaenu või liisingut võtnud inimesed on suhtlusvõrgustikus tegevad, on sealtkaudu kontakti leidmine lihtne. Ta möönis, et vahel tuleb ka eksimusi ette. «Guugeldades me isikukoodi ju ei näe,» leidis ta õigustuse. «Kui on vale isik, siis vabandame tema ees ja keegi ju temalt võlga sisse nõudma ei hakka.»
Variku sõnul kasutatakse suhtlusvõrgustikke siis, kui muudmoodi pole inimest üles leitud, ja see pole tavapraktika. Suhtlusvõrgustikust on aga abi olnud, lisas ta.
