FT
E24
27. aprill 2011
Tähtede seis näib endist Itaalia rahandusministeeriumi ametnikku ja Goldman Sachsi pankurit igatahes soosivat: eile andis selleks oma ootamatult nõretava nõusoleku Prantsuse president Nicolas Sarkozy ise.
Enne Prantsuse peanoogutust oli Saksa rahandusminister Wolfgang Schäuble samahästi kui tunnistanud, et pärast Axel Weberi loobumist Saksamaal arvestatavat kandidaati pole.
Omad mehed on küll välja pakkunud ka Luksemburg ja Holland, kuid nendest pole avalikkus praktiliselt kuulnudki.
Seega peaks ametipost Draghil praktiliselt pihus olema.
Kõik, mis veel vaja, on Saksa kantsleri Angela Merkeli soosing.
Iga kandidaadi kohta võiks leida mõistlikke vastuväiteid, erand pole ka Draghi. Samas näivad tema oponendid keskenduvat sellele, et tegemist on pillava ja ekstravagantse Itaalia kultuuri esindajaga – mida euroala abipakettide-kultuurist ära hirmutatud Põhja-Euroopa põlastab.
Räägitakse, et kui president on itaallane ja asepresident – Vitor Constâncio – portugallane, kisub EKP liiga «lõunamaiseks».
See on rumal jutt. Draghil on kuhjaga rahvusvahelisi kogemusi ja aastad Itaalia finantsringkondade tipus on andnud talle võimaluse laenuasjadega sügavuti tutvuda.
Pigem võiks euroala tervitada olukorda, kus EKP esinumber ei väljenda põhjamaiseid vaateid.
Samas peaksid eurotsooni liidrid olema ettevaatlikud: kui Trichet’ järglase otsimise protsess kujuneb läbi ja lõhki poliitiliseks, siis on pärast juba hilja kurta, kui EKP ka oma poliitilisi lihaseid demonstreerima kipub.
Copyright The Financial Times Limited 2011.
