Tim Bradshaw, FT
E24
11. oktoober 2010
Google teeb katsetusi autodega, mis on võimelised ilma inimese sekkumiseta üldkasutatavatel teedel tuhandeid kilomeetreid maha sõitma.
Kuigi firma sõnutsi on masinad veel «eksperimentaalstaadiumis», näitavad nende saavutused tehisintelligentsi valdkonnas, et uuringute ja ambitsioonidega vaadatakse veebist palju kaugemale.
Autode arendamisel teeb Google koostööd teadlastega Stanfordi ja Carnegie Melloni ülikoolidest, kelle hulgas on mitmeid Darpa Grand Challenge’i ehk mehitamata masinate võidusõidu võitjaid, mida USA valitsus juba alates 2004. aastast korraldab.
Autosid – mis Google’i kinnitusel kunagi «päris üksi» ringi ei sõitnud – aitasid tihedas liikluses teed leida videokaamerad, radarandurid ja laserid.
Oma Street View autodega on Google juba kaardistanud sadade tuhandete kilomeetrite kaupa teid kogu maailmas, salvestades ka liiklusmärke ja muud infot, mis mehitamata autodele ära võib kuluda.
«Larry Page ja Sergei Brin asutasidki Google’i seetõttu, et soovisid tehnoloogia abiga tõeliselt suuri probleeme lahendada,» kirjutas Google oma ametlikus blogis.
«Ning üheks suureks probleemiks, mille kallal me täna tööd teeme, on autode ohutus ja efektiivsus. Meie eesmärgiks on hoida ära liiklusõnnetusi, luua inimestele rohkem vaba aega ning vähendada süsinikuemissiooni – muutes fundamentaalselt autode kasutamise viisi.»
Google’i isesõitvad autod on katnud üle 225 000 kilomeetri, enamjaolt Californias. Pikki lõike läbiti käänulisel piki Vaikse ookeani rannikut kulgeval maanteel, korduvalt ületati Golden Gate’i silda ja sõideti ka Hollywood Boulevardi nimelisel puiesteel.
Väidetavalt vähendaks kõnealune tehnoloogia liiklussurmade arvu lõppkokkuvõttes ligi poole võrra, samuti tõuseks autojuhtide tootlikkus. Ameeriklased sõidavad tööle-tagasi keskmiselt 52 minutit. «Kujutage ette, kui seda aega saaks kasulikult ära kasutada,» ütles Google.
Intelligentsete sõidukitega tegelejaid on teisigi. Sel suvel asusid Itaaliast Shanghai maailmanäitusele teele Parma ülikooli osakonna Vislabi tootetud isesõitvad elektriautod. Distants on 13 000 kilomeetrit.
Nii palju resursse nagu Google’il on aga vähestel firmadel. Google investeeris 2009. aastal uurimis ja arendustegevusse 2,8 miljardit dollarit – mis teeb 12 protsenti käibest. Ühtlasi pakub Google 30 miljonit dollarit auhinnaks sellele, kel õnnestub robot Kuule saata, et ta seal ringi liiguks ja Maale pilte saadaks.
Kahjuks on Google’i oma tõtlike innovatsioonidega aeg-ajalt seadusega pahuksisse sattunud.
Aasta alguse poole tunnistas Google, et Street View autod kogusid ringi sõites kahjuks infot krüpteerimata WiFi võrkudest. Mis tõi neile kaela andmekaitseametnike kõrgendatud tähelepanu kõikjal maailmas.
Copyright The Financial Times Limited 2010.
