Marina Lohk
Tarbija24
14. september 2010
Meid ümbritsev maailm on muutumas järjest avatumaks. Enam pole riike, mis asuksid sinna reisimiseks liiga kaugel. Siiski tasub enne järjekordse lennureisi planeerimist mõelda, kas see sõit on ikka hädavajalik.
Kas teadsid?
• 45 protsenti lennureisidest, mida Euroopas ette võetakse, on 500 kilomeetri pikkused või lühemad – see on vahemaa, mida saaks läbida ka rongi või bussiga.
• Üks viietunnine lennureis tekitab keskmiselt ühe tonni CO2.
• Üks pikk lennureis heidab õhku tihtipeale enam CO2 kui auto terve aastaga toota suudaks.
• Kõige kütusekulukam osa lendamisest on õhkutõusmine. Seega sagedaste lühilendude harrastamine on kõige suurema ökoloogilise jalajäljega.
• Aastal 1985 reisis lennukiga keskmiselt poole vähem inimesi kui 2005. aastal.
• Lendamise arvele võib panna 3-4 protsenti inimeste tekitatud CO2 emissioonist.
• Lendamisel eraldub ka lämmastikoksiide, mis seovad soojust ja tohutus kogustes veeauru, mida on samuti seostatud kliimamuutustega.
Mida siis teha?
• Reisi lendamiseta, kui see vähegi võimalik on. Naudi hoopis maapealseid reise, sest neil on samuti oma eelised – ära jääb lennuhirm, imelikud lennukitoidud, pagasi ootamine, sekeldused turvakontrolliga ja lõputuna tunduvad tunnid lennujaamas.
• Reisi hoopis rongiga. Rongid eraldavad keskmiselt kaks kolmandikku vähem CO2 kui lennukid. Rongis saab samuti lõõgastuda, teha arvutitööd, vajadusel paar tunnikest magada ja restoranvaguni olemasolul ka kohapeal süüa ja juua.
• Reisi purjekaga. Nii saad keskkonnasõbraliku reisi, mis jätab unustamatud mälestused.
• Väldi reisides ka suuri kruiisilaevu, sest need raiskavad tohututes kogustes energiat ja ressursse. Kruiisilaevad ongi loodud pillavaks elustiiliks ja raha kulutamiseks.
• Kui siiski otsustad lendamise kasuks, siis proovi vältida ümberistumisega reise, sest nende puhul on CO2 emissioon suurem kui otsereisidel.
• Katseta tööreiside asemel videokonverentsi korraldamist. Nii säästad aega, raha ja keskkonda.
Vanglaplaneedi kommentaar:
