Sandra Maasalu
Postimees
16. juuni 2010
Majandusjuhtimist EL-is on vaja reformida, et olla paremini valmis tulevasteks kriisideks ning tagada EL-i majanduskasvu ja tööhõive strateegia rakendamine, rõhutavad Euroopa parlemendi saadikud kahes resolutsioonis majandusjuhtimise ning EL2020 strateegia kohta.
Uue majandusjuhtimise mudeli keskmes peab olema Euroopa Komisjon ning see peaks põhinema nn piitsa ja prääniku meetodil – tunnustades edukat toimimist ja karistades nõudmisi mitte täitvaid liikmesriike. Vajaliku legitiimsuse saamiseks peab uus majandusmudel olema arendatud tihedas koostöös Euroopa parlamendiga (EP) ja rahvusparlamentidega.
Majandusjuhtimise tähelepanu keskmes peaks olema eelarveline kooskõlastamine. Saadikud rõhutasid, et liikmesriikide ja EL-i eelarvete vahel on vaja suuremat ühilduvust ja täiendavust. Liikmesriigid peaksid olema kohustatud arendama majanduse ja eelarve kulupoliitikat selliselt, et see keskendub üldistele EL-i eesmärkidele, mitte ainult riiklikele huvidele.
EL2020 strateegia puhul kritiseerisid saadikud liikmesriike vähese ambitsioonikuse eest ning kutsusid komisjoni üles esitama parlamendile detailsemaid plaane algatuste rakendamise kohta.
Saadikud rõhutasid seost tulevase majanduskasvu ja stabiilsuse ning majandusjuhtimise reformimise vahel. Finantskriisist väljumine nõuab ühenduse meetodil põhinevat majandusliku koostöö mudelit, mitte valitsustevahelist koostööd. Saadikud tegid ettepaneku luua Euroopa Valuutafond. Resolutsioonis rõhutatakse, et eurotsooni stabiilsus sõltub julgest majandusjuhtimisest, mis keskendub rahapoliitikale, kuid samuti sotsiaalsele mõõtmele.
EL2020 strateegia rakendamise osas hoiatasid saadikud, et avatud koordineerimise meetodi asemel on vaja siduvamaid eeskirju.
Saadikud kutsuvad üles lisama EL2020 strateegiasse konkreetsemaid eesmärke: SKT-st kolmeprotsendilise sihtmärgi seadmist teadus- ja arendustegevuse kulutusteks, siduvaid eesmärke kasvuhoonegaaside heitmetele ning vaesuse vähendamist EL-is poole võrra.
Haridusvaldkonnas nõuavad saadikud, et nõukogu seaks teise astme haridusele saja protsendi eesmärgi ja alla kümne protsendi määra koolist väljalangemisele.
Saadikute hinnangul peab kvaliteetne tööhõive olema oluline prioriteet iga taolise strateegia nagu EL2020 puhul ning vaja on uut tegevuskava, et edendada inimväärset tööd.
