Marina Lohk
Postimees
17. märts 2010
Eesti majandusvööndis seire tegemiseks luba taotlev Nord Stream on varjanud tulevase gaasitrassi asukohas asuva rohkem kui 500 kemikaaliga seotud vaadi olemasolu.
Vaatide sisu pole Nord Stream uurida lasknud. Soome firma tehtud riskianalüüsi kohaselt võib meres leiduva kaaliumtsüaniidivaadi purunemisel mõne päeva jooksul mitme kilomeetri suurusel alal hukkuda vähemalt pool mereelustikust, kirjutab Tartu Ülikooli teadusportaal Novaator.
Eesti Teaduste Akadeemia looduskaitse komisjoni esindaja Ivar Puura sõnul on Nord Stream AG püüdnud Eestile pakkuda «põrsast torus», jättes Eestile esitatud dokumentidele targu lisamata Soomele veeloa taotlemiseks tänavu 8. ja 13. jaanuaril esitatud lisadokumendid – ülevaate 581 kemikaaliga seotud vaadi levikust gaasitrassil, alates kilomeetripunktist 123 Vene piiril ning lõpetades kilomeetripunktiga 498 Rootsi vetes.
Dokumentidest, mille on koostanud Ramboll Finland, selgub, et kaugjuhitava allveerobotiga filmitud 581 objekti on jagatud nelja riskiklassi: 0 – sisu ühenduses mereveega (367 tükki); 1 – sisu osaliselt ühenduses mereveega (93 tükki), 2 – seinas auke, sisu tõenäoliselt ühenduses mereveega (39 tükki), 3 – terved vaadid (82 tükki). Vaatide ruumala on 15-300 liitrit, enamikul 200 liitrit.
Ehkki enamiku katkiste vaatide puhul on kirjelduses viidatud, et vaadi sisu on osaliselt lekkinud, kuid vaadis on sisust jälgi, ei ole võetud ühtegi proovi vaatide sisu keemilise koostise analüüsiks.
Ainete lekkimiskiirust on hinnatud kaaliumtsüaniidi puhul kolmele-neljale päevale, teistel 140 ja enamale aastale. Samuti on selles analüüsis tehtud järeldus, et kaaliumtsüaniidi vaadi äkilisel purunemisel võib akuutse ohu ala olla teoreetiliselt 4 ruutkilomeetri suurune.
Tavalise lekke puhul on akuutse ohu ala hinnatud 150 meetrist 1,7 kilomeetrini. Aruanne konstateerib nii aeglase kui kiire lekke kohta: «Mõju on siiski lühiajaline, kuna kogu vaadi sisu lahustub umbes nelja ööpäeva jooksul ning seejärel tsüaniid lahjeneb meres ning tasapisi hajub.»
Kemikaalivaatide riskianalüüsis ei ole arvesse võetud miinilõhkamiste mõju. Miinilõhkamise allhanget teostanud Briti firma Bactec International katkestas mullu hilissügisel tööd pärast nelja miini lõhkamist teadmata asjaoludel.
Puura sõnul tekkis ajakirjanduse andmeil seal probleeme nii hüljeste peletamise kui lõhkeseadmete detoneerimisega. Eesti ei ole saanud juba toimunud miinide lõhkamise seireraportit, Soome keskkonnaministeeriumist on üldsõnaliselt vastatud, et lõhkamine ebaõnnestus.
«Nii Nord Stream AG kui Soome riigi ametkonnad on hoidnud pikka aega nii Soome, Eesti kui kogu Euroopa avalikkust ning kõiki Eesti riigi institutsioone teadmatuses võimalikest riskidest Läänemere merekeskkonnale ja inimeste tervisele, varjates materjale, mida tulnuks kompleksselt hinnata Espoo keskkonnamõjude raportis, kaardistades korraga miinilõhkamise ja kemikaalivaatide võimalikku koosmõju,» ütles Puura.
Tema sõnul on samuti puudulik informatsioon miinide ja merepõhja kemikaalivaatide probleemide kohta Venemaa territoriaal- ja majandusvetes, Rootsi vetesse Gotlandi lähedale 1991-1994 Liepaja sõjasadamast uputatud kemikaalide kohta ning miinide, sõjamürkide ja kemikaalide kohta Taani vetes Bornholmi lähedal.
