Maailma suurim protsessoritootja Intel on asunud välja töötama mikroprotsessorit, mille saaks paigutada inimese ajusse, et arvutit saaks edaspidi kasutada ilma hiire ja klaviatuurita ehk peaaegu ühtegi lihast kasutamata.
Intel usub, et leidub piisavalt inimesi, kes oleksid nõus ajuimplantaadi paigutamisega. Lisaks arvutile oleks niimoodi lihtne kasutada ka näiteks DVD-mängijat ja mobiiltelefoni. Kiibi väljatöötamisega tegeleb Inteli Pittsburghis asuv labor. Ajuaktiivsuse tuvastamiseks kasutatakse funktsionaalset magnetresonants-tomograafiat, mis siiani on leidnud rakendust peamiselt meditsiinilistel uuringutel, kirjutas Physorg.
Kiip ei ole veel valmis ning ka selle valmimisaeg pole teada, kuid seadme väljatöötamisega tegelev Dean Pomerleau Intelist usub, et nad on eesmärgile lähedal.
Teoreetiliselt võiks ühest konkreetsest asjast mõtlevate inimeste aju töötada sama moodi ning sellest lähtudes saaks ajuaktiivsust lahti mõtestada ja konkreetseteks käskudeks kodeerida. Siiani aga pole teadlastele päris selge, mis moodi aju töötab, nii et Inteli ees seisab märksa enam tööd kui vaid seadme väljatöötamine. Inteli teadlased on siiski optimistlikud, sest siiani läbiviidud katsetused vabatahtlike peal on andnud paljulubavaid tulemusi.
Pomerleau usub, et kuna inimeste ja masinate maailmad põimuvad omavahel üha tugevamini, soovivad inimesed peagi klaviatuurist ja hiirest kui aeglastest ja kohmakatest vahenditest loobuda. „Esialgu võib mõte ajuimplantaadist tunduda võõras, kuid järgmiste kümnendite jooksul hakkavad inimesed sellega harjuma,“ ütles Pomerleau.
Charles Higgins Arizona ülikoolist usub samuti, et järgmise kümne kuni viieteistkümne aasta jooksul hakatakse kasutama hübriidarvuteid, mis kasutavad otse ajust lähtuvaid signaale. Arizona ülikooli teadlased on ehitanud roboti, mida juhivad liblika ajust lähtuvad signaalid.
Ka Toyota on sarnaste ideede rakendamisse tõsiselt suhtumas. Näiteks on nad valmistanud ratastooli, mida halvatud inimene saaks vaid aju kasutades juhtida. Isegi kui Inteli unelm ajuimplantaatidega varustatud inimkonnast niipea ei täitu, oleks raske liikumispuudega inimestel sellisest seadmest kindlasti palju kasu.
