Raul Sulbi
Postimees
4. november 2009
MTÜ Korruptsioonivaba Eesti esimees Jüri Saar ütles ühingu läbiviidud analüüsi tutvustades, et kahjuks ei saa üldsus korruptsioonijuhtumitest eriti midagi teada.
MTÜ Korruptsioonivaba Eesti esitles täna viimase seitsme aasta jooksul kohtus käsitletud korruptsioonijuhtumite analüüsi, vahendasid rahvusringhäälingu raadiouudised.
Analüüsi eesmärk oli aru saada, milline on süüdistatavate karakteristika ja kuidas on menetlused läbi viidud
Saar tõdes, et kohtuasjad puudutavad valdavalt kesk- või madalama astme ametnikke.
«Analüüsides kohtuasju, on enamiku puhul tegu liikluspolitseinike altkäemaksu, vanglasse keelatud esemeid viinud vangivalvurite või ARKi eksamite läbiviijatega,» nentis Saar. «Eestis on valdav võistlev kriminaalmenetlus: asjad jõuavad kohtusse, kaitsja ja süüdistaja vaidlevad ning kohtunik teeb otsuse.»
«Korruptsioonijuhtumite puhul on lahendiks 50 protsendil juhtudest lühimenetlus, 50 protsendil kokkuleppemenetlus,» tõdes Saar. «Korruptsiooniasju menetletakse kiirkorras, neid ei analüüsita.»
Näitena tõi Saar kevadise Lõuna politseiprefekti Aivar Otsalti juhtumi. Politseiprefekt vahistati mais ning juba 18. juunil tuli otsus. «Nelja prefektuuri puudutanud mahuka kriminaalasja kohta ei saanud avalikkus midagi teada.»
«Poliitilise korruptsiooni juhtumeid on olnud vaid kaks. Kas sellest järeldub, et poliitiline korruptsioon Eestis puudub? Või ei jõua see kohtusse? Või ei tunne meie korrakaitseorganid seda ära ja ei oska menetleda? See on eraldi küsimus,» tõdes ühingu juhatuse esimees.
Kuna Saare sõnul pole korruptsioonil enamasti otsest ohvrit, kes oleks peksa saanud või keda oleks röövitud, siis on korruptsiooni raskem tuvastada.
Kohtumenetluse aluseks on valdavalt jälitustoimikud, kuna 2007. aasta suvest tegeleb kapo viie suurema omavalitsuse korruptsioonijuhtumite uurimisega.
