David Oakley, FT
E24
14. september 2010
Euroopa Keskpank ostis möödunud nädalal 237 miljoni euro eest riigivõlakirju, mis on suurim summa alates augusti keskpaigast ja osutab pingelise olukorra jätkumisele eurotsoonis.
Kuigi sekkumine on suhteliselt väike ja puudutab miljoneid, mitte miljardeid, kõneleb ostutempo tõus kõrgenenud volatiilsusest tulenevalt investorite aimdusest, et eurotsooni kriis pole kaugeltki läbi.
Maaklerite sõnutsi ostis Euroopa Keskpank möödunud nädalal Kreeka, Portugali ja Iirimaa võlakirju, kuna nende nn eurotsooni perifeeriate intressimäärad tõusid süngete turumeeleolude tõttu Saksa omadest järjest kõrgemaks.
Portugali ja Iirimaa 10-aastaste võlakirjade tootluste vahe Saksa omadega võrreldes – ehk siis summa, mis neil Saksamaaga võrreldes intressidena lisaks tuleb maksta – tõusis möödunud nädalal rekordkõrgustesse.
Tootluste vahe laienemise taustaks on olukord, kus Portugali, Hispaania, Iiri ja Kreeka pangad Euroopa Keskpangalt üha enam laenu võtavad, kuna investorid keelduvad ostmast nende riikide ja nende pankade võlakirju.
Bank of America Merrill Lynchi strateeg John Wraith ütles: «Mida suurem erinevus võrreldes Saksamaaga, seda suuremaks hinnatakse risk. Seetõttu võib nende maade pankade ligipääs hulgipangandusturgudele olla raskendatud.»
Portugali ja Iirimaa tootluste vahe Saksamaaga on tõusnud üle 3 protsendi, Kreekal tuleb oma võlgade pealt maksta aga 9 protsenti rohkem.
Wraith hoiatas, et vahed võivad tulevatel nädalatel veelgi laiemaks venida, kuna paljud kardavad, et nõrgemate majanduste võlaprobleemid hakkavad kasvu pidurdama. Samuti kardetakse, et käiku võib minna teisigi abipakette.
Tänase seisuga on rahvusvahelise kogukonna abi pidanud paluma vaid Kreeka. Kuhugi ei kipu aga kaduma mure, et sama tee tuleb jalge alla võtta ka Portugalil või Iirimaal. Kuna need mured on visad taanduma, sekkub Euroopa Keskpank lähinädalatel ilmselt veelgi – eriti silmas pidades, et maailmamajanduse väljavaade on jätkuvalt ebakindel.
Tähelepanuväärne on seegi, et viimastel päevadel on keskpanga sekkumine võlakirjaturgudele – 10. maist alates on selleks kulutatud 61 miljardit eurot – piirdunud peamiselt Kreeka, Portugali ja Iiri riigivõlakirjadega.
Hispaania võlakirjaturg, mis varasemalt oli pankade probleemide tõttu rambivalguses, ei ole maaklerite sõnutsi viimastel päevadel keskpanga abi vajanud ning näib olevat stabiliseerunud.
Investoridki ei väldi enam Hispaania võlakirjaturge, kindlustunne kasvas pärast valitsuse teadaannet, et räsitud kinnisvaraturu tõttu kannatanud hoiupangad kuuluvad reformimisele.
Copyright The Financial Times Limited 2010.
