Siim Sepp
Novaator
6. august 2010
Geneetiliselt muundatud vilja leiti esmakordselt kasvamas USAs vabas looduses, kui teadlased leidsid Põhja-Dakotas kasvamas transgeenset rapsi. Leid näitab, et kontroll geenmuundatud vilja kasvatamise üle pole piisav.
USA farmerid on 1990. aastatest alates järjest suurendanud geneetiliselt muundatud (GM) taimede osakaalu oma põldudel. Eelmisel aastal kasvasid pea pooled maailma GM-taimedest USAs – teisel kohal oli Brasiilia, kus kasvab kõigest 16 protsenti maailma GM-taimedest. GM-taimed on varem põllult loodusesse pääsenud mitmetes riikides, näiteks Kanadas, Suurbritannias ja Jaapanis, kuid USAs seda varem leitud polnud, kirjutas Nature.
“Vabasse loodusesse pääsenud taimede hulk on enneolematult suur,“ ütles uurimust juhtinud Arkansase ülikooli ökoloog Cynthia Sagers. Sagers ja tema töörühm leidis looduses kahte tüüpi transgeenset rapsi. Esimene oli muudetud resistentseks ettevõtte Monsanto poolt toodetud herbitsiidile Roundup, teine aga ettevõtte Bayer Crop Science herbitsiidile Liberty. Leiti ka, et mõned taimed olid resistentsed mõlemale mürgile, mis näitab, et erinevad GM-taimed olid omavahel ristudes andnud uue tunnuse, mida varem ei esinenud.
Sagers ütles, et teistes riikides leiti põldudelt põgenenud GM-taimi pigem põldude lähedusest, kuid nemad leidsid transgeenseid rapsitaimi teede äärest, bensiinijaamade juurest ja poodide ümbrusest, sageli põllumajanduspiirkondadest väga kaugelt.
Teadlased võtsid selle aasta 4. juunist kuni 23. juulini taimeproove Põhja-Dakota teede äärest kaheksakilomeetriste vahemaade tagant. Igast võetud proovist määrati rapsitaimede arv. Üks taim igast asukohast kaasati analüüsi, kus määrati kindlaks herbitsiidiresistentsust kindlustava valgu olemasolu. Rapsi leiti peaaegu pooltest 288 uuritud paigast. Neist 80 protsenti sisaldas vähemalt ühte herbitsiidiresistentsuse geeni. Kaks taime sisaldasid mõlemat uuritud geeni.
Sagers ütles, et mõlemale herbitsiidile resistentsete taimede leidmine viitab, et need taimed on looduses kasvanud juba mitmeid põlvkondi. Tulevased uurimused peavad välja selgitama, kas need taimed ka kuidagi loodust ohustavad. Mõlemale herbitsiidile resistentsed taimed võivad aga põllumeestele umbrohuna peavalu valmistama hakata. “GM-taimede loodusesse pääsemist kontrollivad seadused on ebaefektiivsed ja praegune GM-taimede jälgimise süsteem ebapiisav,“ järeldas Sagers.
Monsanto esindaja Tom Nickson ütles ajakirjale Nature: „Kes rapsi kasvatamisega kursis on, teavad, et neid taimi on vabas looduses teede ääres ja farmide läheduses alati leidunud. See oli nii ka enne GM-rapsi tulekut. Levinud allikaks on lõikuse ajal laiali lennanud ja transpordil autodest välja kukkunud seemned.“
Sagers nõustus, et tema leitud taimed võisid kasvada transpordil autodest välja kukkunud seemnetest. Kuna teadlased võtsid proove vaid teede äärest, ei saa nende andmete põhjal välja arvutada GM-taimede levikut kõikjal looduses.
Ohio ülikooli ökoloogi Alison Snow sõnul pole üllatav, et loodusesse pääsenud GM-taimi on nüüd leitud ka USAs, kuna seda on varem mujal korduvalt juhtunud. Tema arvates võivad GM-taimede populatsioonid olla ohtlikud juhul, kui muretsetakse herbitsiidide kasutamise pärast. Taimemürkidele resistentsete kultuuride peamiseks eeliseks on see, et saab kasutada mitteselektiivseid herbitsiide, mis vähendab vaja minevate mürkide hulka. Kui aga transgeensed viljad pääsevad loodusesse ja ristuvad suguluses olevate umbrohutaimedega, see eelis kaob ning tuleb hakata kasutama rohkem ja erinevamaid herbitsiide.
