Nikki Tait, FT
Ralph Atkins, FT
Ben Hall, FT
E24
8. juuni 2010
Eurotsooni rahandusministrid jõudsid kokkuleppele 750 miljardi euro suuruse päästepaketi toimemehhanismi võtmeküsimustes.
Eriotstarbeline fond, mis vajadusel kuni 440 miljardit eurot välja võib käia, hakkab baseeruma Luksemburgis ning selle käendajateks saavad kõik 16 eurotsooni liikmesriiki.
Fondile määratakse omaette juhatus ning hättasattunud liikmesriik saab abi vaid sellisel juhul, kui nõustub järgima kokkulepitud restruktureerimisprogrammi. Kuigi liikmesriigid annavad oma garantiid isiklikult ja ükshaaval – mitte kollektiivselt või korraga – tagatakse siiski ka teatud «puhvri» olemasolu juhuks, kui mõni käendaja ei suuda kriisi puhkedes oma osa fondist tagada.
«Liikmesriikide kui käendajate omavahelised suhted on nüüd selged,» ütles Euroopa Liidu majandus- ja rahaasjade volinik Olli Rehn. «Selles, kas abi on reaalselt tagatud, ei ole enam vaja kahelda.» Ametnikud ütlesid, et kokkulepitud mehhanism peaks tagama uuele finantsinstrumendile «parima võimaliku» krediidireitingu.
Abipakett pandi maikuus paika seetõttu, et eurotsoon vajas hädapärast karmimaid eelarvereegleid ja kindlakäelisemat majandusjuhtimist. Siiamaani valitses aga suur ebakindlus selle ümber, kuidas täpselt see stabiilsusfond praktikas toimima peaks ning kuidas kokkulepitud tohutud summad vajadusel kokku saadakse.
Rahvusvaheline Valuutafond kutsus eile Euroopa Liitu tungivalt üles astuma otsustavaid samme rahaliidu täiustamiseks ning hoiatas, et kui eurotsooni eelarvelised ja struktuursed reformid peaksid venima, võib see anda hoobi maailmamajanduse taastumisele.
Oma viimases eurotsooni poliitikat puudutavas ülevaates juhatas IMF tähelepanu sellele, et kriisijuhtimine ei asenda «poliitilisi samme ja fundamentaalseid reforme, mis on vajalikud Euroopa rahaliidu alusmüüride tugevdamiseks». IMF palus eurotsoonil tungivalt finantssüsteemi reformidega mitte venitada ning «sundida riigiabist sõltuvaid panku kiiremas korras omakapitali osakaalu tõstma».
Samuti tuletas IMF meelde vajadust panna paika meetmed valitsuste eelarvedistsipliini tugevdamiseks.
Osad nimetatud küsimustest tulid eile õhtul ilmselt juba ka arutusele, kui Euroopa Liidu presidendi Herman Van Rompuy juhtimisel tuli kokku spetsiaalne majandusjuhtimise töögrupp, kes üritab viimaste kuude kaootilist otsustetegemist jõudumööda kohendada.
Samal ajal peaksid kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide rahandusministrid, kes täna samuti Luksemburgis kokku saavad, andma ELi ametnikele rohkem volitusi sekkumiseks, kui nad peaksid hakkama kahtlustama, et mõne riigi esitatud andmed ei ole korrektsed.
Copyright The Financial Times Limited 2010.
