Delfi
27. oktoober 2009
President Toomas Hendrik Ilves kirjutas täna Kadriorus alla otsusele kuulutada välja nn pronksiöö seadus, mille varasema riigikogu poolt heaks kiidetud versiooni ta suvel tagasi lükkas.
Presidendi kantselei teatel kirjutas riigipea alla otsusele kuulutada välja järgmised seadused:
– karistusseadustiku, avaliku teenistuse seaduse ja välismaalaste seaduse muutmise seadus, mis võeti riigikogus vastu 15. oktoobril 2009;
– riigivaraseaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seadus, mis võeti riigikogus vastu 15. oktoobril 2009;
– karistusseadustiku muutmise seadus, mis võeti riigikogus vastu 15. oktoobril 2009;
– äriseadustiku ja teiste seaduste muutmise seadus, mis võeti riigikogus vastu 21. oktoobril 2009.
Karistusseadustiku, avaliku teenistuse seaduse ja välismaalaste seaduse muutmise seadusega muudetakse karistusseadustikus paragrahve, mis sätestavad karistused riigi vastu suunatud vägivaldse tegevuse, riigireetmise ja välismaalase poolt toimepandud Eesti vabariigi vastu suunatud vägivallata tegevuse eest. Samuti Eesti vabariigi vastase sõja või okupatsiooni toetamise, Eesti vabariigi vastase vandenõu, Eesti vabariigi vastase võltsimise, politseiametniku ja tegevteenistuja riigivastase mõjutamise ja massilise korratuse organiseerimise ja ettevalmistamise ning selles osalemise üleskutse eest.
President Ilves vaidlustas suvel neli seadusemuudatust
Riigipea ei nõustunud esialgse eelnõu kavatsusega lubada kokkuleppemenetlust tapmise, väljapressimise, terrorismi ja teiste väga raskete kuritegude puhul.
„Kokkuleppemenetlus, kus süüdistaja ja kaitsja lepivad karistuse kokku tõendite kohtuliku uurimiseta, võib küll lihtsustada prokuratuuri tööd tõendite kogumisel ja vähendada kohtute koormust, ent pisendab kohtuliku õigusemõistmise tähendust eriti just raskete kuritegude puhul, olgu need siis suunatud riigi või konkreetse isiku vastu,” kommenteeris riigipea.
Teiseks ei nõustunud president Ilves seadusemuudatusega, mis hirmutab riigivastases kuriteos süüdimõistmisega meeleavalduste korraldajaid.
“Inimestele peab olema tagatud põhiseaduslik õigus korraldada rahumeelseid koosolekuid ning korraldajatele ei pea laienema vastutus võimalike tegude eest, mida saadavad korda teised,” ütles riigipea, kes taunib ka olukorda, kus korratuse mõiste on jäetud avamata, mistõttu ei saa välistada, et selle alla mahutatakse registreerimata avalik koosolek.
“Kui inimest karistatakse sellises “korratuses” osalemises kutsumise eest, millega pelgalt võib kaasneda rüüstamine, purustamine või süütamine, muutub põhiseaduslik kogunemisvabadus sisutuks,” ütles president Ilves, meenutades, et iga sündmuse või teoga võib ju kaasneda teisi sündmusi ja tegusid.
“Oluline on ka põhimõte, et karistusseadustik ei saa tegeleda tõenäosusprobleemidega, vaid peab sisaldama õigusselgust eriti selliste tegude suhtes, millega kaasnevad kriminaalõiguslikud tagajärjed,” kommenteeris president Ilves. “Seesugustes küsimustes peab valitsema vastutuse ja mõistete täielik selgus, mida on korduvalt rõhutanud ka riigikohus.”
Kolmandaks vaidlustas riigipea oma otsuses seadusemuudatused, mille järgi võetakse naturalisatsiooni korras omandatud Eesti kodakondsus automaatselt ära ka siis, kui isik on süüdi mõistetud kuriteos, mis ei ohusta riigi püsimist ja julgeolekut.
“Inimeselt kodakondsuselt võtmine selle eest, et ta näiteks ületas kunstivabaduse piire Eesti lipu või hümni käsitlemisel, ei ole demokraatlikus õigusriigis kohane ja vajalik,” ütles president Ilves. “Nii on kodakondsuse äravõtmine riigi julgeolekut mitteohustava teo eest vastuolus põhiseaduses sisalduva demokraatliku õigusriigi ja kitsamalt proportsionaalsuse põhimõttega.”
Riigipea hinnangul tuleb demokraatliku riigi seadusloomes tänapäeval juhinduda enam kui kaks aastatuhandet tagasi Vanas-Roomas öeldust: seadusi ei või teha viha ajel, neid tuleb teha õigluse ajel.
President Ilves vaidlustas ka seadusemuudatuse, mis puudutab Eesti Vabariiki kahjustavate valeandmete levitamist, kui sellega kaasnes oht avalikule korrale.
“See kitsendab lubamatult teadus- ja väljendusvabadust,” kommenteeris riigipea. “Demokraatlik riik ei pea seaduse jõuga tagama nn ametlikku ja ainsat ajaloolist tõde. Teadlase ja ajakirjaniku hirmutunne riikliku surve ees peab õigusriigis olema välistatud.”
IRLi liige Urmas Reinsalu sõnul said suvel presidendi poolt tehtud märkused arvesse võetud ja seadust on täpsustatud.
President Ilves pidas seadust esimesel korral välja kuulutamata jättes põhiseadusega vastuolus olevaks ka kaht kodakondsuse seaduse ja kriminaalmenetluse seadustiku muudatust, kuid need otsustas õiguskomisjon uuesti arutlusele tulevast seadusest välja arvata.
