Michael Nevradakis, Ph.D. | The Defender
Esmaspäeval, 12. oktoobril võttis ÜRO Peaassamblee vastu uue deklaratsiooni pandeemiate ennetamise ja nendeks valmistumise kohta. Deklaratsiooni väidetav eesmärk on tugevdada rahvusvahelist koostööd tulevaste tervisekriiside korral. Dokumendi poolt hääletas 153 riiki, kaasa arvatud Eesti, vastu olid Ameerika Ühendriigid, Argentina ja Iisrael. Uus-Meremaa ja Paraguay jäid erapooletuks.
64 punktist koosnevas deklaratsioonis soovitatakse riikidel tugevdada rahvusvahelist tervishoiualast koostööd ning rakendada Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) eelmisel aastal vastu võetud pandeemiakokkulepet. Dokument ei ole otseselt õiguslikult siduv ega kohusta riike loobuma oma suveräänsusest või kehtestama tervisealaseid piiranguid ja kohustusi, näiteks liikumispiiranguid või kohustuslikku vaktsineerimist.
Deklaratsioonis nähakse aga ette vaktsiinide ja teiste ravimite väljatöötamise võimaluste parandamist ning pandeemiateks valmistumise rahastamise suurendamist.
Samuti soovitatakse riikidel täiustada varajase hoiatamise ja seiresüsteeme ning suurendada laborite suutlikkust, et võimalikke ülemaailmseid terviseohte paremini tuvastada. Dokumendis rõhutatakse, et nakkushaiguste leviku takistamiseks tuleb võtta kasutusele vajalikke meetmeid ning võidelda tervisealase vale- ja eksitava teabega. Samuti soovitakse vähendada inimeste kõhklusi vaktsineerimise suhtes ja suurendada usaldust tervishoiuasutuste vastu.
WHO peadirektor Tedros Adhanom Ghebreyesus tervitas deklaratsiooni, nimetades seda tugevaks kinnituseks, et ÜRO liikmesriigid soovivad jätkata koostööd pandeemiate ennetamisel ja nendeks valmistumisel.
Eesti Vabariigi alaline esindaja ÜRO-s Rein Tammsaar ütles, et: „Eesti toetab kindlalt pandeemiakokkuleppe rakendamist ning patogeenidele juurdepääsu ja hüvede jagamise süsteemi (PABS) puudutavate läbirääkimiste lõpuleviimist.“
„Eesti leiab, et pandeemiateks valmistumine peab algama ammu enne kriisi puhkemist. Selleks on vaja tugevat tervishoiusüsteemi, kriisidele vastupidavaid riigiasutusi ja hästi koolitatud tervishoiutöötajaid. Samuti on vaja tõhusat haiguste seiret ning ühtse tervise (One Health) lähenemist.“
„Need on meie parimad kaitsemeetmed tulevaste pandeemiate vastu. Haiguste ennetamine peab jääma meie tegevuse keskmesse. COVID-19 pandeemia näitas, et ükski riik ei ole kaitstud, kuni kõik riigid ei ole kaitstud. Võrdsus ja solidaarsus ei ole seega üksnes moraalsed põhimõtted, vaid praktiline vajadus,“ rõhutas Tammsaar.
Ameerika Ühendriigid suhtusid dokumenti aga märksa kriitilisemalt. Algselt plaaniti deklaratsioon septembris toimunud ÜRO kõrgetasemelisel kohtumisel konsensuse alusel ilma hääletuseta heaks kiita, kuid USA vastuseisu tõttu tuli see Peaassamblees hääletusele panna.
USA delegatsioon oli muu hulgas vastu seksuaal- ja reproduktiivtervist käsitlevale sõnastusele, mis delegatsiooni hinnangul ei välistanud laste heaolu ja arengut kahjustavat ning vanemate autoriteeti õõnestavat „sooideoloogiat”. Washington oli tugevalt vastu ka sellele, et dokumendis kasutati liiga sageli sõna „võrdsus” ja selle eri vorme.
USA oli vastu ka viidetele WHO pandeemiakokkuleppele ja rahvusvahelistele tervise-eeskirjadele (IHR). Washingtoni hinnangul seoksid sellised viited liikmesriike rahvusvaheliste kokkulepetega, millega need riigid ei ole ühinenud.
IHR-ile viitamise vastu oli ka Uus-Meremaa, mis kuulus nende väheste riikide hulka, kes lükkasid tagasi 2023. aastal kavandatud muudatused, sest need oleks võinud sundida riike loovutama osa oma suveräänsusest WHO-le.
USA president Donald Trump andis juba 2025. aasta jaanuaris korralduse, et Ühendriigid lahkuksid WHO-st. Väljaastumine jõustus ametlikult tänavu jaanuaris.
WHO Deklaratsioonis nähakse järjekordset sammu rahvusvahelise tervishoiukorralduse tsentraliseerimise suunas. WHO deklaratsioon on järjekordne samm rahvusvahelise tervishoiu juhtimise tsentraliseerimise suunas.
Organisatsiooni Stand for Health Freedom poliitikadirektor Valerie Ferrell võrdles deklaratsiooni „ebapüha poliitilise abielutõotuse uuendamisega”.
„See on suur etendus, millega kinnitatakse taas ÜRO pikaajalist pühendumust tehnokraatlikule riigile, mida toetab ulatuslik seiretaristu,” ütles Ferrell. Tema hinnangul ei loo deklaratsioon küll uusi õiguslikke kohustusi, kuid kordab ÜRO seniseid eesmärke. Ferrell tõi ühe sellise eesmärgina välja väärinfo vastu võitlemise, mille tagajärjel võivad inimesed olulisest teabest ilma jääda.
Brownstone Institute’i vanemteadur ja rahvatervise alal tegutsev arst David Bell nimetas selliste deklaratsioonide vastuvõtmist ÜRO-s tavapäraseks, kuid sisuliselt tähendusetuks bürokraatlikuks tegevuseks. Tema sõnul toetavad riigid neid sageli just seetõttu, et dokumentidega ei kaasne kohustusi, mille täitmist saaks õiguslikult nõuda.
Samas peab Bell deklaratsiooni üldist suunda murettekitavaks. Tema sõnul suunatakse sellega tavapärase rahvatervishoiu arvelt märkimisväärseid vahendeid selliste toodete arendamiseks, mille müügist võib harva esinevate rahvusvaheliste haiguspuhangute ajal teenida suurt kasumit.
Arst ja organisatsiooni Door to Freedom asutaja Meryl Nass leidis samuti, et deklaratsioon näitab ÜRO ja WHO jätkuvat kavatsust pandeemiakokkulepe lõplikult vormistada ja ellu viia. Global Wellness Forumi esimees Sayer Ji juhtis omakorda tähelepanu sellele, et deklaratsioon on valminud rahvusvahelises süsteemis, mille esindajaid valijad otseselt ei vali.
Kuigi uus deklaratsioon ei ole õiguslikult siduv, võivad sellega seotud läbirääkimised viia õiguslikult siduvate rahvusvaheliste kokkulepeteni.
Praegu peetakse kõige olulisemaks patogeenidele juurdepääsu ja hüvede jagamise süsteemi (PABS). Seda käsitlev lisa on kavas lisada ka WHO pandeemiakokkuleppele.
Selle süsteemi alusel hakkaksid riigid jagama haigustekitajate bioloogilisi proove ja geneetilisi andmeid ning saaksid vastutasuks juurdepääsu nende põhjal välja töötatud vaktsiinidele, ravimitele ja diagnostikavahenditele.
Läbirääkimised on aga takerdunud arengumaade ning mitme jõukama Euroopa riigi ja USA vaheliste erimeelsuste tõttu. Rikkamad riigid ei soovi vaesemate riikidega jagada potentsiaalselt väärtuslikku tehnoloogiat ja intellektuaalomandit.
Uurija James Roguski hinnangul on ÜRO uus deklaratsioon tegelikult vaid kõrvalteema ning palju olulisem on PABSi võimalik vastuvõtmine. Läbirääkimised jätkuvad novembris ja nende tulemusel võidakse jõuda õiguslikult siduva kokkuleppeni.
Roguski sõnul saab WHO pandeemiakokkuleppe ametlikult allkirjastamiseks avada alles siis, kui PABSi puudutavad läbirääkimised on lõppenud.
