Cindy Harper | Reclaim The Net
Euroopa Liidu rahapesuvastane amet soovib, et pangad hakkaksid klientide isikut kontrollima eelkõige digitaalselt, näiteks Euroopa digitaalse identiteedi rahakoti (EUDI) abil. Kuigi selle kasutamine peaks jääma vabatahtlikuks, võivad uued nõuded muuta teiste isikutuvastusviiside kasutamise senisest keerulisemaks.
Euroopa Liidu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise amet (AMLA) on esitanud Euroopa Komisjonile uute tehniliste standardite lõpliku eelnõu, mis käsitleb pangaklientide isikusamasuse kontrollimist. Selle järgi peaksid pangad kasutama elektroonilisi isikutuvastusvahendeid, sealhulgas EUDI rahakotti, alati, kui see on võimalik.
ELi digitaalset identiteedirahakotti on seni tutvustatud vabatahtliku, mugava ja turvalise lahendusena, kuhu inimesed saavad salvestada oma isikut tõendavad dokumendid, juhiloa ja muud andmed. Seda saab kasutada nii riiklike kui ka eraettevõtete teenuste puhul, internetis ja kohapeal.
Uute nõuetega soovitakse muuta digitaalne isikutuvastus pankades tavapäraseks. Kui kliendi isikut ei saa kontrollida kohapeal esitatud dokumendi või elektroonilise isikutuvastusvahendi abil, võib pank endiselt kasutada näiteks videokõnet või selfit. Neid võimalusi käsitletakse aga erandina.
Eelnõu artikli 7 järgi peab pank sellisel juhul suutma järelevalveasutusele selgitada, miks kliendi isikut ei saanud tavapärasel viisil kontrollida. Samuti peab pank tõendama, et kasutatud lahendus vastab nõuetele. Lisaks tuleb alles hoida kontrollimise käigus kogutud materjalid, sealhulgas fotod, videod, helisalvestised ja muud andmed, et neid saaks vajaduse korral hiljem üle vaadata.
EUDI rahakoti kasutamine on pankade jaoks lihtsam. Eelnõu järgi ei pea pank sel juhul täiendavaid isikuandmeid koguma ega kontrollima, sest EUDI rahakoti abil tehtud isikutuvastust peetakse piisavalt usaldusväärseks.
Seetõttu võivad pangad hakata kliente üha rohkem EUDI rahakotti kasutama suunama. Teiste isikutuvastusviiside puhul peavad pangad tegema rohkem tööd ja võtma võimaliku täiendava vastutuse.
AMLA ettepanekut kritiseeriti juba avaliku arutelu käigus. Arutelus osalenud viitasid võimalusele, et uute nõuete tõttu võib elektroonilise identiteedi, sealhulgas EUDI rahakoti kasutamine muutuda vaikimisi valikuks.
AMLA täpsustas seepeale eelnõu sõnastust ja kinnitas, et tavapärased isikutuvastusviisid jäävad eelistatuks. Teisi kaugteel isiku kontrollimise võimalusi võib kasutada ainult siis, kui ettenähtud põhimeetodeid kasutada ei saa.
ELi plaanid digitaalse identiteedi kasutamise laiendamiseks ei puuduta aga ainult pangandust.
Aprillis kinnitas Euroopa Komisjon, et EUDI rahakoti kasutamine ei ole kohustuslik. Samal ajal tegi aga Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei (SPD) ettepaneku, et kõik üle 16-aastased inimesed peaksid sotsiaalmeediasse pääsemiseks kasutama EUDI rahakotti.
Juulis võttis Iirimaa kasutusele oma digitaalse identiteedi rahakoti, mis põhineb riigi senisel MyGovID süsteemil. Euroopa Liidu eIDAS 2 määruse järgi peab 2026. aasta lõpuks igas liikmesriigis olema kasutusel vähemalt üks Euroopa digitaalse identiteedi rahakott.
Samas ütleb ELi määrus 2024/1183 selgelt, et sellise rahakoti kasutamine peab olema vabatahtlik. Inimest ega ettevõtet ei tohi selle kasutamisest loobumise tõttu halvemini kohelda ega piirata tema võimalust teenuseid kasutada. Nii riigi kui ka eraettevõtete teenustele peab pääsema ligi ka teiste olemasolevate isikutuvastusviisidega.
Kuna pangakonto on tänapäeval hädavajalik ning EUDI-rahakotti propageeritakse finantssektoris eelistatud isikutuvastusviisina, jääb inimestele tõenäoliselt üsna vähe võimalusi selle kasutamisest loobuda. Ametlikult on rahakoti kasutamine vabatahtlik, kuid praktikas muutub see üha enam kohustuslikuks.
