Peeter Proos | Vanglaplaneet
Olen juba päris mitmes Panoptikumi saates rääkinud sellest, et Ukraina sõjas laialdaselt kasutatavad droonid ja nende ülevõtmise võimalus loovad ideaalsed tingimused libaoperatsiooni korraldamiseks, mis jätaks mulje, nagu oleks Venemaa rünnanud mõnda Balti riiki.
Juba pikemat aega püüab GPM (globalistide propagandamasin) inimesi harjutada mõttega, et Venemaa võib kasutada enda kontrolli alla võetud Ukraina ründedroone Baltikumi ründamiseks.
Täna kirjutas (Kom)Postimees taas, et Leedu sõjaväeluure andmetel kaalub Venemaa rünnakuid Baltimaade vastu, kasutades selleks Ukraina droone.
Leedu kaitseminister Robertas Kaunas kinnitas, et nende andmetel plaanib Venemaa korraldada ebatraditsioonilisi kineetilisi rünnakuid Balti piirkonna elutähtsa taristu vastu.
„Tõenäoliselt kasutaks Venemaa selleks Ukrainas toodetud droone,“ lisas Kaunas.
Postimehes avaldatud artikli kohaselt võib Venemaa „kasutada kättesaadud Ukraina droone, et tekitada ebaselgust rünnaku allika suhtes ning eitada NATO territooriumi ründamist“.
„Kuna viimastel aastatel on sõjaväedroonid korduvalt sisenenud NATO õhuruumi, väitsid ametnikud algselt, et Euroopa Liidu riikidesse satuvad Vene vägede eksitatud Ukraina droonid. Üha enam ollakse aga ühel meelel, et Moskva suunab Ukraina droone tahtlikult Leedu, Läti, Eesti, Poola ja Soome suunas,“ kirjutas Postimees.
Lehe andmetel on aga Kreml tagasi lükanud väited, et Venemaa kavandab selliseid rünnakuid.
Käesoleva aasta mai lõpus vahendas Postimees samuti The Telegraphi artiklit, milles anti teada, et Venemaa on leidnud viisi, kuidas Ukraina droone üle võtta ning neid Soome või Balti riikidesse suunata.
Veel enne seda viitas samale võimalusele ka julgeoleku„ekspert“ Meelis Oidsalu, kelle sõnul võib Venemaa kasutada Ukraina droone Baltikumi vastu peetava hübriidsõja vahendina.
Eelnev ei välista muidugi võimalust, et Venemaa võib droonidega rünnata mõnda Ukrainat aktiivselt abistavat riiki. Igal juhul tasuks sellise rünnaku korral kaaluda mõlemat varianti. Nii seda, et rünnaku viis läbi Venemaa, kui ka võimalust, et rünnaku korraldas mõni teine osapool eesmärgiga jätta mulje Venemaa rünnakust.
Peab aga tunnistama, et rünnaku tegeliku korraldaja kindlakstegemine ei oleks sellisel juhul sugugi lihtne.
