Kelen McBreen | Alex Jones Live
Saksa politsei ja julgeolekuteenistused peavad Venemaad kahtlusaluseks seoses mitme juhtumiga, mis leidsid aset kolmapäeval Saksamaal Saksimaa liidumaal asuvas Leipzigi Halle lennujaamas.
Võimalik, et lennujaamas tekitasid kaost kuni kolm drooni, millest üks oli varustatud „sõjalise otstarbega” lõhkeaine ja detonaatoriga.
Saksa ajalehe Zeit andmetel sõitis tasulisel öisel lennujaamaekskursioonil osalenud turiste vedanud bussijuht mööda lennurada, kui märkas madalal hõljuvat kvadrokopteri tüüpi drooni.
Väidetavalt väljus juht bussist, haaras droonist kinni ja hoidis seda, kutsudes lennujaama töötajaid leidu vaatama.
Seejärel kuulutati Leipzigi lennujaamas välja täielik häire ning kõik saabuvad lennukid suunati ettevaatusabinõuna varulennujaamadesse.
Drooni külge oli kinnitatud mingisugune lõhkeseadeldis, mistõttu kasutas politsei pommirobotit ja eemaldas lennumasina küljest detonaatori.
Kui lennujaamale lähenevaid lennukeid mujale suunati, tabas DHL-i kaubalennukit tuvastamata lendav objekt, mis võis olla teine droon.
Kokkupõrge tekitas kaubalennukile kergeid kahjustusi ning lennuk maandus Hannoveri lennujaamas.
Leipzigi lennujaama lõunapoolselt lennurajalt leiti kolmas „objekt”. Die Welti hinnangul võis see olla veel üks droon või droonilt alla kukkunud ese, sest lennujaam on turvatud ja kõrvalistel isikutel puudub juurdepääs lennuradadele.
Breitbarti andmetel leiti lõhkeainega varustatud droon „lennujaama perroonilt pargitud Ukraina kaubalennukite kõrvalt. Lennukid olid sinna viidud, et neid Venemaaga peetava sõja ajal kaitsta”.
Leipzigi lennujaam on mänginud olulist rolli ka Ukraina sõjategevuse toetamisel. See toimib Antonov Airlinesi rasketranspordilennukite logistika- ja hoolduskeskusena ning toetab NATO strateegilisi õhuvedusid ja nendega seotud sõjalisi kaubavedusid.
Euroopa ja Suurbritannia ametivõimud jõudsid selle aasta alguses järeldusele, et 2024. aasta rünnakute jada oli osa Venemaa kavandatud vandenõust, mille käigus saadeti teele mitu isesüttivat pakki. Need plahvatasid hiljem Saksamaal ja Poolas ning Suurbritannias asuvas DHL-i depoos.
Ka Leipzigi lennujaam oli 2024. aasta rünnakute sihtmärk. Üks pakk süttis vahetult enne lennuki pardale laadimist.
Ukraina suursaadik Saksamaal küsis kolmapäeval droonijuhtumeid kommenteerides: „Kes muu see peale Venemaa olla võiks? Venemaa on seda hübriidsõda pidanud juba pikka aega. Sõna „hübriidne” pisendab aga tõsiasja, et Venemaa ei pea sõda mitte ainult Ukraina, vaid ka Euroopa vastu.”
Venemaa nimetamine peamiseks kahtlusaluseks võib olla ka osa NATO valeoperatsioonist, mille eesmärk on Ukraina sõda laiendada. Samas võib tegemist olla ka Venemaa tegelikult kavandatud rünnakuga, sest mitu asjaga kursis olevat allikat on hiljuti hoiatanud, et Putini valitsus kaalub rünnakuid NATO riikide vastu, kuna need riigid toetavad Venemaa tsiviil- ja energiaobjektide ründamist.
