Ken Macon | Reclaim The Net
Brasiilia sotsiaalkindlustusamet (INSS) soovib, et pensioni saamiseks annaksid inimesed oma sõrmejäljed ja näopildi. Ameti 22. juunil ametlikus riigi väljaandes avaldatud uue määruse kohaselt muutub biomeetriline registreerimine kohustuslikuks peaaegu kõigi INSS-i makstavate sotsiaaltoetuste puhul. Nõue hakkab kehtima nii vanaduspensionidele, töövõimetus- ja invaliidsushüvitistele kui ka mitmesugustele sotsiaaltoetustele, mille saamiseks seda seni nõutud ei olnud.
Määruse kohaselt kogutakse mõlema käe sõrmejäljed ning inimese näokujutis. Kõik need biomeetrilised andmed talletatakse föderaalsesse andmebaasi.
Seni on biomeetrilist tuvastamist kasutatud vaid piiratud hulga programmide puhul. Peamiselt puudutas see alates 2024. aasta septembrist makstavat BPC sotsiaaltoetust, mida saavad väikese sissetulekuga eakad ja raske puudega inimesed ning teatud pangalaenude korral.
Uute nõuete jõustamine toimub Brasiilia biomeetrilise riikliku isikutunnistuse ehk CIN-i kaudu. Inimesed, kelle biomeetrilised andmed ei ole riiklikus registris, peavad alates 2027. aasta jaanuarist hankima CIN-i, et toetuste saamine jätkuks. Alates 1. jaanuarist 2028 saab CIN-ist ainus tunnustatud isikut tõendav dokument, mille alusel neid toetusi määratakse, maksmist jätkatakse ja uuendatakse.
Ametivõimud põhjendavad muudatust vajadusega ennetada pettusi ning tagada, et toetused jõuaksid õige inimeseni. Selline põhjendus mõjub aga mõnevõrra vastuolulisena, arvestades seda, mida INSS vaid kuu aega varem tunnistas.
21. mail teatas INSS, et nende infosüsteemis avastati tõsine turvaviga, mille tõttu pääsesid kõrvalised isikud ligi miljonite kindlustatud inimeste isikuandmetele. Riigile kuuluv IT-ettevõte Dataprev, mis haldab Brasiilia pensioniandmeid, tuvastas, et probleem oli tekkinud juba 22. aprillil. Selgus, et teenus Meu INSS võimaldas teatud päringuid teha ilma kasutajat tuvastamata, kuigi süsteem oleks pidanud nõudma sisselogimist. Selle vea tõttu olid andmed kättesaadavad ka autentimata kasutajatele.
INSS püüdis juhtunu mõju vähendada, rõhutades, et 97 protsenti lekkinud andmetest kuulus inimestele, kes olid juba surnud. Ameti hinnangul puudutas andmeleke ligikaudu 50 000 elus olevat Brasiilia kodanikku.
Kuigi amet esitas seda rahustava selgitusena, tekitab juba ainuüksi 50 000 elus oleva inimese isikuandmete lekkimine tõsiseid küsimusi. Ka surnud inimeste andmed ei ole ohutud, sest neid võidakse kasutada pettuste toimepanekuks pärijate või pärandvaraga seotud toimingutes. Pärast juhtunut teatas INSS, et üheks tulevaseks täiendavaks turvameetmeks saab näotuvastuse kasutamine. Nii palub asutus, mis alles hiljuti lekitas miljonite inimeste andmed, nüüd kodanikel usaldada enda kätte veelgi tundlikumad biomeetrilised andmed.
Brasiilia plaani kohaselt koondatakse kümnete miljonite toetusesaajate biomeetrilised andmed ühte riiklikku andmebaasi. Just selline tsentraliseeritud andmete kogumine tähendab, et üksainus süsteemiviga või valesti seadistatud teenus võib viia ulatusliku andmelekkeni.
Määrus näeb ette erandid üle 80 aasta vanustele inimestele, pagulastele ja kodakondsuseta isikutele, välismaal elavatele Brasiilia kodanikele, raskesti ligipääsetavates piirkondades elavatele inimestele ning neile, kes tervisliku seisundi tõttu ei suuda biomeetriliseks registreerimiseks kohale minna. Kõigi teiste puhul võidakse toetuse taotlemine lõpetada, kui nad biomeetrilisi andmeid ei esita ega vasta erandi tingimustele.
Brasiilia riigil oleks võimalik inimeste isikusamasust kontrollida ka juba olemasolevate dokumentide ja andmete põhjal. Selle asemel on otsustatud nõuda peaaegu kõigilt riiklikest toetustest sõltuvatelt inimestelt sõrmejälgi ja näokujutist. Seda vaid mõni kuu pärast seda, kui selgus, et riik ei suutnud kaitsta isegi olemasolevaid isikuandmeid elementaarse sisselogimiskohustusega.
