Ken Macon | Reclaim The Net
Ühendkuningriigi ametnikud valmistuvad survestama Apple’it ja Google’it oma operatsioonisüsteeme ümber kujundama nii, et kõik riigis müüdavad telefonid ja arvutid blokeeriksid automaatselt alastust kujutavad pildid, kui kasutaja ei ole tõendanud, et on täisealine.
Kava, mis on osa siseministeeriumi peatsest plaanist võitluseks naiste ja tütarlaste vastu suunatud vägivallaga, tugineks seadmetesse sisse ehitatud tehnoloogiale: tarkvarale, mis suudab pilte seadmes koheselt läbi vaadata ja tuvastada sobimatu sisu.
FT andmetel oleks selline skaneerimine kava järgi vaikimisi sisse lülitatud. Igaüks, kes soovib teha, saata või avada pornograafilise sisuga pilti, peaks esmalt tõendama oma vanust riikliku isikut tõendava dokumendi või biomeetrilise kontrolli kaudu.
Ametnike sõnul on eesmärk hoida lapsed eemal seksuaalsest sisust ja takistada nende sattumist internetis toimuvatesse ärakasutavat laadi suhtlustesse.
Aruteludega kursis olevate allikate sõnul kaaluti siseministeeriumis võimalust muuta sellised tööriistad seadusega kohustuslikuks, kuid praegu on otsustatud piirduda soovituste ja veenmisega, mitte seadusandlike meetmetega.
Sellest hoolimata eeldatakse, et suured tootjad satuvad tugeva surve alla, et nõudmistega kaasa minna.
Valitsuse lähenemine peegeldab süvenevat muret selle pärast, kui hõlpsalt pääsevad alaealised ligi seksuaalsele sisule ja kui kergesti saab neid igapäevaste rakenduste kaudu ära rääkida ja nendega manipuleerida.
Selle asemel, et kopeerida Austraalia otsust keelata alla 16-aastastel sotsiaalmeedia kasutamine, on Briti ministrid valinud lähenemise, mis keskendub otseselt pildimaterjali ohjeldamisele.
Laste kaitse eest vastutav minister Jess Phillips on kiitnud tehnoloogiafirmasid, mis juba praegu filtreerivad sisu otse seadme tasandil. Ta tõi näiteks Nokia telefonide tootja HMD Globali, mis on seadmetesse lisanud Ühendkuningriigi ettevõtte SafeToNet loodud lapsi kaitsvat tarkvara HarmBlock, mis blokeerib automaatselt pornograafiliste piltide kuvamise ja jagamise.
Apple ja Google on loonud oma väiksemas mahus lahendused. Apple’i funktsioon „Communication Safety” skaneerib fotosid sellistes rakendustes nagu Messages, AirDrop ja FaceTime ning hoiatab lapsi, kui tuvastab alastuse. Teismelised võivad hoiatuse siiski eirata.
Google’i Family Link ja „sensitive content warnings” toimivad Androidi seadmetes sarnaselt, kuid ei ulatu kõigi rakenduste läbivaatamiseni. Mõlemad ettevõtted lubavad vanematel kehtestada piiranguid, kuid kummalgi pole kogu operatsioonisüsteemi hõlmavat üldfiltrit.
Ühendkuningriigi siseministeerium tahab minna veelgi kaugemale ning kutsub looma süsteemi, mis blokeeriks kõik alasti pildid, kuni kasutaja pole tõestanud oma täiskasvanuea staatust.
Ametnikud on viidanud ka võimalusele laiendada nõudeid lauaarvutitele, märkides, et näiteks Microsoft Teamsi-sugused programmid filtreerivad juba praegu kasutajate sisu.
Privaatsuse ja andmekaitse eest seisvad organisatsioonid on hoiatanud, et biomeetrilise tuvastuse sidumine sisuskaneerimisega tekitab tõsiseid riske. Kuigi analüüs võiks toimuda seadmes sees, tähendaks see ikkagi seda, et süsteem peab pidevalt läbi vaatama inimeste isiklikke fotosid ja videoid.
Selline lahendus võib muuta tavalised isiklikud seadmed justkui pideva järelevalve all olevaks platvormiks, kus algoritmid jälgivad iga pilti, mida kasutaja loob.
Samuti tekitab küsimusi, kuidas sellist süsteemi tegelikult jõustada ja kui töökindel see oleks.
