Sean Miller | Infowars
Peale nädalavahetusel Euroopas toimunud arutelusid Washingtoni 28-punktilise Ukraina rahuplaani üle valmistub Volodõmõr Zelenskõi sel nädalal president Donald Trumpiga silmast silma kohtuma, et sõlmida lõplik kokkulepe sõja lõpetamiseks.
Trump valmistab nüüd ette kohtumist oma eri-esindaja Steve Witkoffi ja Venemaa presidendi Vladimir Putiniga, sest läbirääkimised Ukrainaga on kulgenud oodatust paremini. Lõplikud kokkuleppepunktid arutatakse Trumpi ja Zelenskõi vahel juba silmast silma. Witkoffi on Trump varemgi edukalt kasutanud kontaktide loomiseks Putiniga.
Viimase nädala jooksul on minu meeskond teinud tohutuid edusamme Venemaa ja Ukraina vahelise sõja lõpetamisel — sõja, mis poleks eales puhkenud, kui mina oleksin olnud president. Ainuüksi eelmisel kuul hukkus 25 000 sõdurit. Algne Ameerika Ühendriikide koostatud 28-punktiline rahuplaan on nüüd mõlemalt poolelt saadud sisendi toel lihvitud peaaegu lõplikuks, alles on jäänud vaid mõned üksikud vaidluskohad. Lõpliku kokkuleppe nimel olen andnud oma eri-esindajale Steve Witkoffile korralduse kohtuda president Putiniga Moskvas, samal ajal kui maaväe minister Dan Driscoll kohtub Ukraina esindajatega. Mind teavitatakse kõigist edusammudest koos asepresident JD Vance’i, välisminister Marco Rubio, sõjaminister Pete Hegsethi ja Valge Maja kantseleiülema Susie Wilesiga. Ootan võimalust kohtuda peagi nii president Zelenskõi kui ka president Putiniga, kuid ainult juhul, kui sõja lõpetamise kokkulepe on lõplik või jõudnud lõppjärku. Tänan tähelepanu eest — loodame kõik, et rahu saavutatakse võimalikult kiiresti!
„Me jõuame selleni, oleme kokkuleppele väga lähedal,“ ütles Trump neljapäeval Valges Majas enne tänupühi peetud üritusel.
Selle silmast silma kohtumise keskmes on küsimus, kas Ukraina on valmis loovutama Venemaale osa oma territooriumist. Just maa loovutamine on olnud üks Trumpi rahuplaani kõige teravamaid vaidluspunkte.
Zelenskõi kabinetiülem Andri Jermak kinnitas samas, et Ukraina „ei loobu oma põhiseaduslikust eesmärgist liikuda tulevikus NATO suunas“ – ehkki 28-punktiline plaan keelab Ukrainal sõjalise alliansiga liituda. Ka see on üks peamisi tülikohti, sest NATOga liitumine on Venemaa jaoks selge punane joon.
Euroopa ei ole valmis Venemaa nõudmistele järele andma. Sõja lõpetamine sõltub nüüd suuresti sellest, kas Washington suudab Zelenskõid panna allkirjastama kokkuleppe, millest tal poleks võimalik keelduda.
Axios kirjeldas raskusi, millega Washington silmitsi seisab, püüdes viia Euroopa ja Venemaa ühiselt kokkuleppele.
Venemaa välisminister Sergei Lavrov ütles teisipäeval, et kuigi Moskva võttis algse USA plaani „soojalt vastu“, muutub olukord „põhimõtteliselt teistsuguseks“, kui uuendatud versioon kaldub kõrvale Trumpi ja president Vladimir Putini vahel saavutatud arusaamadest.
Teadaolevalt on Ukraina põhimõtteliselt Washingtoni rahuleppega nõustunud; enne allkirjastamist on jäänud lahendada vaid mõned üksikud detailid.
Üks USA ametnik ütles teisipäeval CBS-ile, et Ukraina valitsus on nõustunud Trumpi administratsiooni vahendatud rahuleppega, mis peataks Venemaa peaaegu neli aastat kestnud rünnakud. Ametniku ning Ukraina julgeolekunõuniku Rustem Umerovi sõnul on ühiselt jõutud üldise arusaamani ettepanekust, kuigi detailid vajavad veel täpsustamist.
Kuigi Venemaa pole uuendatud plaanile veel vastanud, püüdsid Euroopa liidrid nädalavahetusel kiirkorras muuta 28 punkti nii, et vältida Ukraina alade võimalikku annekteerimist, võimaldada riigil astuda NATO-sse ning alustada relvarahu protsessiga, mitte seda kohe jõustada.
USA maaväe minister Dan Driscoll sõitis teisipäeval Abu Dhabisse, et arutada Venemaa esindajatega rahuplaani edenemist. See kohtumine järgnes nädalavahetusel Genfis peetud läbirääkimistele Euroopa liidrite ja Ukraina delegatsiooniga. Märkimisväärne on ka see, et just Driscoll oli eelmisel nädalal Zelenskõiga peetud esialgse rahuplaani arutelu eestvedaja.
Viimaste arutelude käigus nõustus Kiiev muu hulgas sellega, et piirab oma relvajõudude suurust 800 000 sõdurini, mis oleks osa võimalikust kokkuleppest.
Financial Times teatas aga, et Venemaa välisminister hoiatas: Moskva võib rahuleppest loobuda, kui see erineb liiga palju algsest 28-punktilisest kokkuleppest, mis koostati augustis Alaskal toimunud Pursuing Peace tippkohtumisel.
Lavrov ei ole ainus, kellel on kõhklusi sõja lõpetamise suhtes. Teisel pool rindejoont ütles ka Suurbritannia peaminister Keir Starmer, et tema Washingtoni plaaniga ei nõustu.
Wall Street Journal kirjutas esmaspäeval, et Euroopa liidrid peavad 28-punktilist plaani liialt Venemaale soodsaks ja enda huve eiravaks, mis vallandas väidetavalt mitmepäevase Atlandi-ülese kriisi.
Samas tõdes Starmer, et Kiiev on suuresti olnud Washingtoni rahuplaaniga nõus:
„Ma arvan, et liigume õiges suunas ja tänased märgid näitavad, et Zelenskõi on valmis suure osa tekstist heaks kiitma,“ ütles Starmer.
Valge Maja kirjeldas pühapäevases pressiteates Ameerika ja Ukraina delegatsioonide nädalavahetusel Genfis peetud läbirääkimisi järgnevalt:
Täna pidasid välisminister Rubio, eri-esindaja Witkoff, Jared Kushner ja minister Driscoll ulatusliku ning tulemusliku kohtumise Ukraina delegatsiooniga, et üle vaadata viimased arutlusel olevad kokkuleppeprojektid. Arutelu oli avameelne, põhjalik ja toimus partnerluse ning ühise eesmärgi vaimus.
Ukraina delegatsioon kinnitas, et kõik nende peamised murekohad — julgeolekutagatised, pikaajaline majandusareng, taristu kaitse, laevanduse vabadus ja poliitiline suveräänsus — saadi kohtumisel põhjalikult läbi arutada. Nad avaldasid heameelt selle üle, kui süsteemselt nende ettepanekud iga kokkuleppeosa sisse põimiti.
Ukraina esindajad ütlesid, et tänaseks esitatud paranduste ja täpsustuste põhjal peegeldab praegune kokkuleppeprojekt nende riigi huve ning pakub nii lühikeses kui ka pikas plaanis usaldusväärseid ja toimivaid mehhanisme riigi turvalisuse tagamiseks. Nad rõhutasid, et tugevdatud julgeolekutagatised koos mittekallaletungi kokkulepete, energiajulgeoleku ja ülesehitustoetustega vastavad nende strateegilistele vajadustele.
Rubio ja tema meeskond kinnitasid, et Ameerika Ühendriigid lähtuvad läbirääkimistes järjekindlalt eesmärgist tagada Ukraina suveräänsus, julgeolek ja tulevane areng. Nad rõhutasid, et kogu töö on kantud president Trumpi soovist lõpetada sõda, mis on nõudnud miljoneid inimelusid ning vältida edasist verevalamist kestliku ja jõustatava rahu kaudu. Mõlemad pooled tunnistasid tehtud edusamme ning leppisid kokku, et konsultatsioone jätkatakse, kuni kokkulepped saavad lõpliku kuju.
Kohtumine lõppes ühise arusaamaga, et tänane päev tähistas olulist edasiminekut ning et tihe koostöö jääb hädavajalikuks, kuni pooled jõuavad püsiva ja lõpliku rahuni.
Valge Maja pressiesindaja Karoline Leavitt kirjutas teisipäeval sotsiaalmeedias, et viimastel päevadel on toimunud märkimisväärne edasiminek — Ameerika on toonud nii Ukraina kui ka Venemaa sama läbirääkimiste laua taha ning rahulepe on nüüd käega katsutavas kauguses.
Ukraina Julgeoleku- ja Kaitsenõukogu sekretär ütles samuti, et nad hindavad Genfis peetud kohtumisi konstruktiivseks ja tulemuslikuks ning tunnustavad president Trumpi püsivat pühendumust sõja lõpetamisele. Delegatsioonide hinnangul on Genfis arutatud kokkuleppe põhitingimustes saavutatud ühine arusaam ja nüüd oodatakse Euroopa partnerite toetust edasistes sammudes. Samuti loodetakse leida novembris esimene sobiv aeg Ukraina presidendi USA-visiidi korraldamiseks, et Trumpiga lõplik kokkulepe sõlmida.
CBS-i teatel möödus teisipäev Washingtoni ja Moskva ametnike jaoks pikkade läbirääkimiste tähe all.
Üks USA sõjaväeametnik Abu Dhabist ütles, et minister Driscoll veetis kogu päeva venelastega läbi rääkides, käies korduvalt koosolekuruumides sisse ja välja.
„Me oleme endiselt väga optimistlikud,“ sõnas ametnik. „Ka minister Driscoll on lootusrikas. Loodetavasti saame peagi Venemaalt tagasisidet. Asjad liiguvad kiiresti.“
Pole selge, kes täpselt kuuluvad USA delegatsiooni Abu Dhabis. Üks USA ametnik lisas veel, et seal viibib ka Ukraina delegatsioon, kes on Driscolli ja tema meeskonnaga tihedas ühenduses.
Trump edastas esmaspäeval ettevaatlikult optimistliku sõnumi rahuläbirääkimiste edenemisest:
„Kas tõesti on võimalik, et Venemaa ja Ukraina rahuläbirääkimistel on tehtud suur edasiminek??? Ärge uskuge enne, kui seda oma silmaga ei näe, kuid midagi head võib tõesti juhtuda. Jumal õnnistagu Ameerikat!“
