Kevadise kontrolli käigus tuvastas Õiguskantsler Ülle Madise, et täitmisregistri kaudu pääsevad ametiasutused ilma õigusliku aluseta ligi, pangasaladusele ilma konto omanike teadmata. Kusjuures Õiguskantsleri sõnul on riigiasutused teinud veidi enam kui aasta jooksul päringuid pankadesse kümneid tuhandeid kordi.
Tekkinud skandaal oli nagu laastutuli, mis umbes kuu ajapärast hääbus, sest ametnikud ja ministrid lubasid viia sisse vastavad seadusemuudatused ning kõik pidi edaspidi korras olema.
Mind see vastus ei rahuldanud ning seetõttu esitasin 10. augustil Prokuratuurile kuriteo teate, milles palusin algatada kriminaalmenetlus KarS § 315 alusel, Ebaseaduslik jälitustegevus ja teabe varjatud kogumine, sest tulenevalt nimetatud normist on toimunud ebaseaduslikult teabe varjatud kogumine, mille on toime pannud isik või isikud, kellel oli jälitustegevuseks või teabe varjatud kogumiseks seadusest tulenev õigus.
Vastus tuli täpselt seaduses ettenähtud kümne päeva jooksul, kus riigiprokurör Raigo Aas oodatult jättis kriminaalmenetluse alustamata, sest tema hinnangul puudus menetluse algatamiseks ajend ja alus.
Märgin kokkuvõtlikult ära ka põhjenduse. „Kui ajendi pinnalt ei ole võimalik tuvastada kuriteotunnuste esinemist, on kriminaalmenetluse alustamine välistatud ning kriminaalmenetluse alustamine olukorras, kus alles kriminaalmenetluslike vahenditega tuleks otsida kriminaalmenetluse alust, on lubamatu“.
Esialgu tundus, et prokuröril ongi õigus, kuid siis lõin lahti Karistusseadustiku kommenteeritud väljaande, kus § 315 kommentaarides, punktis 3.4. on sõnaselgelt kirjas. Teabe varjatud kogumine on ebaseaduslik, kui selleks puudub seaduslik alus või teabe kogumine ei ole vormistatud seaduses kehtestatud korras.
Ajendatuna eelmärgitud lause teisest poolest, „teabe kogumine ei ole vormistatud seaduses kehtestatud korras“, esitasingi prokuröri määruse peale kaebuse Riigiprokuratuurile.
Praegusel hetkel huvitabki mind järgmine küsimus.
Kui palju on Teie hulgas neid isikuid, kes seda postitust lugedes, võivad kinnitada, et nende andmeid on selles küsimuses vaadatud. Õiguskantsleri hinnangul oli neid ju kümneid tuhandeid.
Selleks mine eesti.ee.
Ülal paremas nurgas vajuta „Sisene iseteenindusse“ ja pärast seda logi sisse.
Vasakul pool Teie nime all on neljas rida „Andmejälgija“.
Avaneb filter ning selle abil saate tuvastada, kes ja miks on Teie andmeid vaadanud ja kas Teid on teavitatud pangakonto vaatamisest.