Sean Miller | Infowars
Kuigi Kiiev pole saanud selle kohta ametlikku teavitust, teatati teisipäeval, et USA sõjaline abi Ukrainale on peatatud. USA suursaadik NATO juures, Matthew Whitaker, kinnitas seda poliitilist otsust Fox Newsi saatejuhile Maria Bartiromole.
„See ongi see ‘Ameerika eelkõige’ poliitika. Me peame esmalt hoolitsema Ameerika Ühendriikide vajaduste eest,” ütles Whitaker kolmapäeval Fox Businessi saatejuhile Maria Bartiromole. „Pentagon peab veenduma, et USA-l oleks strateegiline kaitsevõimekus, mis võimaldavad oma jõudu maailmas kehtestada.”
Whitaker lisas, et just seda soovivadki Washington ja huvitaval kombel ka tema NATO liitlased.
Tähelepanuväärne on, et teisipäeval toimus ootamatu telefonikõne Venemaa presidendi Vladimir Putini ja Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni vahel. See oli esimene kord alates 2022. aasta septembrist, mil need kaks riigipead omavahel suhtlesid. Kuigi nad leidsid Iraani konflikti osas ühise arusaama, jäid Ukraina sõja küsimustes erimeelsused püsima. Samas väljendasid mõlemad valmisolekut rahumeelseks lahenduseks.
Trumpi eriesindaja ütles, et „me peame tagama, et meil oleks piisavalt Patriot-tüüpi rakette, piisavalt õhutõrjet ja kõike muud, mida on vaja, et tagada meie edu lahinguväljal”.
Pentagoni poliitikajuht Elbridge Colby otsustas abi tarnete peatamise kasuks pärast seda, kui oli üle vaadanud USA sõjaladude olukorra. Selgus, et suurtükimürskude, õhutõrjerakettide ja täppisrelvade varud on murettekitavalt väikeseks jäänud.
Kolme teemaga kursis oleva allika sõnul tehti otsus abi peatada tegelikult juba juuni alguses, vahendab Politico.
Valge Maja asepressiesindaja Anna Kelly sõnul langetati otsus abi peatada pärast kaitseministeeriumi ülevaadet USA sõjalisest abist teistele riikidele, lähtudes põhimõttest, et Ameerika huvid peavad olema esikohal. „USA relvajõudude tugevus pole mingil moel kahtluse all. Küsige seda kasvõi Iraanilt,” lisas ta.
