Sean Miller | Infowars
Teisipäeval toimus ootamatu telefonikõne Venemaa presidendi Vladimir Putini ja Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni vahel. See oli esimene kord pärast 2022. aasta septembrit, mil riigipead omavahel rääkisid. Kuigi nad leidsid ühisosa Iraani konflikti osas, jäid Ukraina küsimuses erimeelsused püsima. Samas näitasid mõlemad üles valmisolekut otsida rahumeelset lahendust.
„Vladimir Putin ja Emmanuel Macron rõhutasid, et Venemaal ja Prantsusmaal kui ÜRO Julgeolekunõukogu alalistel liikmetel lasub eriline vastutus rahu ja julgeoleku tagamisel, nii Lähis-Idas kui ka mujal ning ülemaailmse tuumarelva leviku tõkestamise korra säilitamisel. Sellega seoses peeti oluliseks austada Teherani õigust arendada rahumeelset tuumatehnoloogiat ning täita edasi oma kohustusi tuumarelvade leviku tõkestamise lepingu raames, sealhulgas teha koostööd Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuriga,” seisis Kremlis avaldatud telefonikõnet käsitlevas teates.
Märkimisväärne on, et nii Venemaal kui ka Prantsusmaal on samuti olemas tuumarelvad.
Kuigi Pariisi ja Moskva suhted on Ukraina tõttu pingelised, on Macron avalikult Venemaad tuumarelvadega survestanud ja lubanud Ukrainal kasutada Prantsuse kaugmaa rakette Venemaa sihtmärkide vastu. Ometi paistavad mõlemad riigid nüüd leidvat ühisosa konfliktis, mis puudutab kolmandat osapoolt.
„Mõlemad riigipead toetasid Iraani tuumaprogrammi ja Lähis-Ida muude pingete lahendamist üksnes poliitiliste ja diplomaatiliste vahenditega. Nad leppisid kokku, et hoiavad kontakti, et vajadusel oma seisukohti kooskõlastada,” teatas Kreml.
Lisaks Iraanile oli kõne teemaks ka Ukraina.
Prantsuse presidendi kantselei teatel rõhutas Macron, et Prantsusmaa toetab vankumatult Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust. Ta kutsus üles viivitamatult kehtestama relvarahu ning alustama läbirääkimisi Ukraina ja Venemaa vahel, et jõuda püsiva ja kestliku lahenduseni.
Kui Macron väljendas toetust Ukraina valitsusele, siis Putin rääkis põhjustest, mis tema hinnangul on viinud praeguse olukorrani.
„Ukraina olukorda käsitledes kordas Vladimir Putin, et Ukraina konflikt on otsene tagajärg Lääneriikide poliitikale, mis on aastaid eiranud Venemaa julgeolekuhuve, loonud Ukrainas Venemaa-vastase tugipunkti ning vaadanud mööda venekeelsete Ukraina kodanike õiguste rikkumistest. Praegu jätkatakse sihiteadlikult sõjategevuse pikendamist, varustades Kiievi režiimi erinevate kaasaegsete relvadega,” teatas Kreml. „Rääkides rahumeelse lahenduse väljavaadetest, kinnitas Venemaa president, et võimalikud kokkulepped peavad olema ulatuslikud ja pikaajalised, kõrvaldama Ukraina kriisi algpõhjused ning põhinema uut tüüpi territooriumilistel reaalsustel.”
Telefonikõne kestis kaks tundi ning selle ajendiks oli USA õhurünnak Iraani tuumarajatiste pihta juuni lõpus.
„Telefonikõne toimus pärast seda, kui mõlemad riigijuhid jäeti kõrvale Ameerika otsusest pommitada Iraani tuumarajatisi. Macroni puhul näis kõne olevat katse taastada Prantsusmaa rahvusvaheline mõju Lähis-Idas. Putini jaoks oli see võimalus rõhutada Venemaa rolli maailmapoliitikas hoolimata Lääne pahameelest tema sissetungi üle Ukrainasse,” kirjutas The New York Times.
