Kärt Anvelt
Eesti Päevaleht
20. veebruar 2012
Praegu on elektrišokirelvad Eestis vaid eri- ja kiirreageerimisüksuste käsutuses.
Pärast 2007. aasta aprillirahutusi hakkasid paljud poliitikud ja politseinikud rääkima vajadusest muretseda täiendavaid erivahendeid, millega ründeid tõrjuda. Viidati, et need ei tohiks olla nii surmavad nagu tulirelv, ja nimetati näiteks elektrišokirelva.
Avalikkuses ja riigikogus toimus suur vaidlus. Elektrišokirelvade vastased juhtisid tähelepanu, et selle kasutamine pole alati ohutu, tekitab inimesele suuri piinu ja halvimal juhul võib taserist (Taser on firma, mis elektrišokirelvi toodab, kasutuskõlblikke analooge teistelt on vähe — K. A.) saadud elektrišokk lõppeda ka surmaga.
Arstid on siiski öelnud, et kuigi taserist tulev elektrišokk on valus, ei kujuta see inimese elule ja tervisele suurt ohtu ja võib eluohtlik olla ainult paljude halbade asjaolude kokku langedes. Elektrišokirelvast saadav elektrilöök on paikne ega läbi elutähtsaid keskuseid ja seni, kui seda kasutatakse eeskirja järgi ja mitte inimeste piinamiseks, on kõik korras.
Riigikogu tegi elektrišokirelvade muretsemise ja kasutamise seadusandlikult võimalikuks 2008. aasta juunis. „Meie ülesanne oli siis öelda, et kui meil on võimalus valida, kas kasutada vastast tappa võivaid erivahendeid või relvi või vahendit, mis eelduslikult ei tapa, valiksime eelkõige viimase,” meenutas politsei- ja piirivalveameti (PPA) korrakaitsepolitseiosakonna operatiivbüroo ja turvataktika komisjoni juht Toomas Malva. Ta rõhutas, et enne tulirelva haaramist tuleb alati kasutada vähem ohtlikku vahendit ja sellest tulenevalt ongi politsei erivarustuse ülemaailmne suundumus nn mittetapvate relvade (non-lethal weapon) kasuks. „Oluline on sundida vastane vastupanu lõpetama, mitte aga teda tappa,” selgitas Malva.
Kuigi sellest pole laialt räägitud, on nüüdseks ka Eesti politseil väike hulk tasereid: need on eri- ja kiirreageerimisüksuste käsutuses. „Näiteks kui purjus mees lubab kedagi ära tappa, siis ei lasta teda esimese asjana snaipripüssist päris kuuliga maha, vaid proovitakse vajadusel elektrišokiga hakkama saada,” tõi Malva näite.
Kallis relv
PPA keskkriminaalpolitsei osakonna pressiesindaja Kaarel Kuusk ütles, et politsei soetas elektrišokirelvad aastatel 2008–2009. Kas ja kui, siis millises olukorras on neid praeguseks kasutatud, Kuusk ei kommenteerinud. „Kui on vajadus neid kasutada, siis kindlasti kasutame,” vastas ta napisõnaliselt.
Politsei varustuse täiendamisel võib just taserite juurde muretsemine olla üks edasisi arengusuundi, kuid kõik sõltub rahast. Malva tõi näiteks, et Soomes kasutab taserit ka patrulli välijuht, sama suund on nüüd võetud Eestiski. See on aga pikk perspektiiv, sest tegemist on kalli lõbuga: elektrišokirelv ise maksab korraliku tulirelva hinna, üks lask omakorda aga kümme korda rohkem tulirelva kuulist.
Võrreldes praegusega panustas riik pärast aprillisündmusi politseisse oluliselt rohkem. Näiteks oli toona valida, kas osta uued käsitulirelvad või teleskoopnuiad. Valiti nuiad ja Malval on selle üle hea meel. „Eelduslikult võiks politseinikul olla teleskoopnuia rohkem vaja kui tulirelva, sest ohu tõrjumine ehk vastupanu mahasurumine peab kergemalt sunnivahendilt raskemale minema,” selgitas Malva.
Enne teleskoopnuiasid olid politsei käsutuses tavalised kumminuiad, kuid need olid ebamugavad ja kaasas neid ei kantud. Nii oligi ohu tõrjumiseks ainus võimalus kasutada tulirelva
Mis on elektrišokirelv?
Kui vanasti kasutati selliseid elektrišokirelvi, millega elektrilöögi andmiseks tuli olla inimesega kontaktis ja relv vastu teda suruda, siis praegused elektrišokirelvad, näiteks taserid, annavad elektrilöögi distantsilt: kuni 10,6 meetri kauguselt tulistatakse välja kaks harpuuni, mis läbistavad riiet ja nahka. Orad on ühendatud juhtmetega, mille kaudu antakse viie sekundi jooksul 50 000 volti elektrit.
Elektrišokirelva saab kasutada ka inimeste rahustamiseks. Relva põhimõte on, et saadav elektrišokk halvab lihaste töö. Üks tuntumaid mudeleid kannabki taseri nime.
Elektrišokirelv on abivahend äärmiselt kriitilisteks juhtumiteks, kui on vaja kurjategijat kinni pidada ja kaitsta ametnikku või kedagi muud kuritegeliku rünnaku eest. See tähendab, et elektrišokirelva on ette nähtud kasutada samadel alustel kui tulirelva. Seega on taser tulirelva alternatiiv, mis annab võimaluse säästa inimelu.
Politseijuhid on varem, kui elektrišokirelvi veel relvastuses polnud, kuid nende olemasolu oli juba seadustatud, öelnud, et taserite väärkasutus on viidud miinimumini. Nimelt jääb igast kasutamisest alles logifail, koos laenguga väljub mikrotäpp ja märgistus ning seadmed võimaldavad tegevuse audio- ja videosalvestada. Vastavad seadmed tagavad järelevalve nende kasutuse üle.
Elektrišokirelv on ette nähtud vaid hädaolukordades kasutamiseks kui tulirelva ohutum alternatiiv. Kui tulirelv võib tekitada raskeid kehavigastusi või põhjustada surma, siis elektrišokirelv võtab piltlikult öeldes inimese vaid mõneks hetkeks jalust maha.
Taseri tootjafirma kasutusjuhendis on kirjas, et taseri mitmekordne kasutamine võib kahjustada ohvri hingamissüsteemi ja põhjustada hingamishäireid. Nii taser kui ka teised elektrišokki kasutavad relvad võivad põhjustada südame arütmiat ja viia südameinfarktini.
Maailmast on teada mitu juhtumit, kui kahtlusalune või kinnipeetav on politsei elektrišokirelvast saadud löögi tagajärjel surnud.
Töö muutub ohutumaks
Eesti Päevaleht kirjutas möödunud nädalal, millised muutused turvataktikas tehakse politseis pärast traagilist Piusa juhtumit. Tegelikult on turvataktika teema veelgi laiem.
Näiteks liiklusjärelevalvet tegevad politseinikud teevad menetlustoiminguid autos, menetlusalune istumas tagaistmel. Kaalutakse varianti, et üks politseinik istuks edaspidi menetlusaluse kõrval tagaistmel.
Politseioperatsioonide korraldamise korra kõrval on oluline varustuse küsimus, mis tähendab varustuse standardiseerimist — milline miinimumvarustus peaks kaasas olema. Seni on standardiseerimine jäänud rahapuuduse taha. „Kui kuni 2009. aastani joonistati paberile, et elu läheb kogu aeg ilusamaks ja politseinikel tulevad kohe head vestid ning relvad, siis masuga kukkus see ilus plaan kolinal kokku. Nüüd proovime uuesti,” nentis Malva.
