Tyler Durden | Zero Hedge
Kreml ja Vene riigimeedia väidavad, et aset leidis väga tõsine, potentsiaalselt sõja kulgu mõjutav intsident, mis tõenäoliselt viib konflikti veelgi teravamaks – nimelt üritati väidetavalt rünnata Venemaa presidenti Vladimir Putinit isiklikult.
Üks kõrge Vene sõjaväelane kirjeldas pühapäeval, et möödunud nädalal, kui president Putin külastas esimest korda Kurski piirkonda pärast selle vabastamist enam kui kuus kuud kestnud Ukraina okupatsioonist, üritas Ukraina tema helikopterit lennu ajal rünnata, saates teele droonide parve, mis pidi kopteri lennuteele kogunema.
Presidendi helikopter sattus massiivse Ukraina droonirünnaku “epitsentrisse”, ütles Kurskis paikneva õhutõrjediviisi komandör Juri Daškin Vene meediale. See oli pühapäeval ingliskeelse RT esiuudis, mis viitab sellele, et süüdistused on suunatud ennekõike lääne tähelepanu äratamiseks.
Intsident leidis väidetavalt aset teisipäeval, kui helikopter viis Putini ringkäigule Kurskisse – lõunaosas asuvasse oblastisse, mis on saanud tugevalt kannatada alates eelmise aasta augustis aset leidnud Ukraina piiriületusoperatsioonist.
Komandör Juri Daškin ütles pühapäeval eetris olnud intervjuus telekanalile Russia-1, et Putini helikopter sattus Kurski piirkonnas “vaenlase massiivse droonirünnaku tõrjumise operatsiooni epitsentrisse.”
Ta selgitas, et see “pretsedenditu” rünnak tõrjuti edukalt piirkonna õhutõrjejõudude poolt. Õhutõrjeüksused pidid samaaegselt pidama õhulahingut ja tagama presidendi helikopteri turvalisuse õhus. “Ülesanne täideti,” kinnitas Daškin. “Vaenlase droonirünnak tõrjuti – kõik õhusihtmärgid hävitati.”
Kuigi tegemist võib olla kesktaseme ohvitseri sooviga end upitada, on siiski märkimisväärne, et maailm kuuleb alles nüüd väidetavast atentaadikatsest ühe maailma võimsaima juhi vastu ja seda mitmeid päevi pärast sündmust. See näib olevat osa Moskva pidevast sõnumist, mille kohaselt droonirünnakud on katse nurjata USA vahendatud rahuläbirääkimisi Moskva ja Kiievi vahel.
Droonirünnakuid Venemaa vastu toimub rekordilises mahus. Viimase nädala jooksul on saadetud sadu lennuvahendeid, mõnel juhul on need peatanud nii saabuvad kui lahkuvad lennud suuremates lennujaamades, sealhulgas Moskva piirkonnas. Ukraina ametnikud on uhkusega öelnud, et nende operatsioonide eesmärk on häirida ja destabiliseerida igapäevaelu Venemaal lootuses, et riik kaotab olukorra üle kontrolli.
Ööl vastu tänast pommitas Vene armee taas aga Ukraina pealinna Kiievit, kus ilmnesid ulatuslikud tulekahjud ja purustused tihedalt asustatud piirkondades. Rünnakuid toimus ka mujal riigis ja tegu oli teise järjestikuse ööga, mil korraldati seni ühed ulatuslikemad rünnakud kogu sõja vältel.
Ohvrite arv oli märkimisväärne. Ukraina hädaolukordade teenistus, mida tsiteerisid riiklikud meediakanalid, teatas järgmist:
Venemaa ründas 25. mai öösel Kiievit ja teisi Ukraina piirkondi droonide ja rakettidega, tappes 12 inimest, sealhulgas kolm last, ning vigastades enam kui 60 inimest, ütles siseminister Ihor Klymenko Telegrami vahendusel.
Ukraina õhuväe teatel tulistas Venemaa öö jooksul välja 69 raketti ja 298 drooni.
Õhuvägi teatas, et 45 tiibraketti tulistati õhutõrje poolt alla ja neutraliseeriti 266 drooni, samal ajal kui 22 asukohas tabasid löögid sihtmärke.
Need rünnakud järgnesid ööle, mil Kiievit tabas üks seni rängimaid Vene rünnakuid kogu senise sõja jooksul. Rünnak langes ka kokku Kiievi päevaga – linnapühaga, mida tavaliselt tähistatakse mai viimasel pühapäeval.
Zelensky after Russia’s massive overnight attack:
— NOELREPORTS 🇪🇺 🇺🇦 (@NOELreports) May 25, 2025
"Almost 300 Shahed drones and 70 missiles hit Ukrainian cities—Kyiv, Zhytomyr, Odesa, Khmelnytskyi, and more. Homes, dorms, businesses destroyed. Children killed.
Every strike is reason for tougher sanctions. Silence only… pic.twitter.com/4k08CM3zM9
USA meediakanal NPR märkis samuti, et „rünnaku mastaap oli jahmatav. Venemaa ründas Ukrainat 367 drooni ja raketiga, muutes selle enam kui kolm aastat kestnud sõja suurimaks üksikrünnakuks.“
Ukraina õhuväe esindaja Jurii Ihnati sõnul kasutati rünnakus ulatuslikult Iraani päritolu Shahed-tüüpi droone. Tema sõnul oli tegu “kõige massiivsema õhurünnakuga, arvestades kasutatud ründevahendite arvu, alates sissetungi algusest 2022. aastal.”
Arvestades hukkunute ja vigastatute suurt arvu, pälvib see kindlasti Washingtoni ja Euroopa tähelepanu ajal, mil USA administratsioonil hakkab mõlema poole suhtes kannatus katkema, kuna rahuläbirääkimised ei liigu edasi. Viimased kohtumised peeti Istanbulis veidi enam kui nädal tagasi. Washington ähvardab endiselt kehtestada Venemaa vastu uusi sanktsioone, samm, mis tõenäoliselt katkestaks rahuprotsessi täielikult.
Kõigi märkide järgi näib, et Putin on tegelikult valmis maismaasõjategevust Ukrainas laiendama, osaliselt selleks, et luua „puhvertsoon“, mis aitaks paremini kaitsta Venemaa territooriumi Ukraina droonirünnakute eest.
Samas jätkavad Vene väed aeglast edenemist idarindel Donbassis, olles väidetavalt hõivanud kaks asulat Donetski oblastis ning ühe Ukraina põhjaosas, Sumõ piirkonnas, selgub laupäevasest Venemaa kaitseministeeriumi avaldusest.
Reutersi teatel seisab avalduses, et Vene väed “hõivasid Donetski oblastis asuva Stupotški küla, mis jääb Kostiantõnivkast ida poole – linna, mis on hiljuti olnud tugeva Vene surve all.” Samuti nimetati Otradne ja Loknja küla, millest viimane asub Sumõ oblastis, Vene piiri ääres – needki on nüüd Vene kontrolli all. Kokku tähendab see kolme uue asula hõivamist Ida-Ukrainas.
Samuti on Venemaa koondanud Ukraina piiri äärde Harkivi lähistele hinnanguliselt 50 000 sõdurit. Tegemist võib olla ettevalmistusega suvisele rünnakule Ukraina teise suurima linna vastu. Kõik see viitab tugevalt sellele, et rahu ei paista endiselt silmapiiril.
