Andreas Wailzer | Lifesite
Ühendkuningriigi parlament hääletas seaduseelnõu poolt, mis lubab arstidel teatud tingimustel aidata terminaalselt haigete patsientide elu lõpetada.
Hääletusel, mille tulemuseks oli 330 poolt- ja 275 vastuhäält, võeti vastu „Terminaalselt haigete täiskasvanute elu lõppemise seadus“. Eelnõu läbib järgmisena kolmanda lugemise.
Hääletuse tulemus oli ettearvamatu, kuna teema tekitas parlamendis ja erakondade sees tugevaid erimeelsusi. Otsus kuulutati südametunnistuse küsimuseks, mistõttu parlamendiliikmetel lubati hääletada isikliku seisukoha, mitte erakonna juhiste järgi. Näiteks toetas eelnõud endine konservatiivide juht Rishi Sunak, samas kui Konservatiivse Partei esimees Kemi Badenoch hääletas selle vastu.
Tööpartei parlamendiliige Kim Leadbeater, kes eelnõu esitas, selgitas, et seadus annaks täiskasvanutele, kellele on prognoositud elada vähem kui kuus kuud, võimaluse lõpetada oma elu arstide abiga. Eelnõu kohaselt peab iga juhtumi heaks kiitma kaks arsti ja kohtunik.
Järgmise sammuna liigub eelnõu kolmandale lugemisele, mis hõlmab komisjoni ja raporti etappe. Seal analüüsitakse seda põhjalikumalt nii Alamkojas kui Ülemkojas. Kui eelnõud muudetakse, jõuab see lõplikule hääletusele. Edasine menetlus algab tõenäoliselt 2025. aasta aprillis.
Tööpartei terviseminister Wes Streeting teatas enne hääletust, et ei toeta eelnõud, viidates Ühendkuningriigi ebapiisavalt arenenud palliatiivse ravi süsteemile. Peaminister Keir Starmer hääletas aga eelnõu poolt.
Konservatiivist parlamendiliige Danny Kruger rõhutas debatis, et parlament peab kaitsma haavatavaid inimesi eutanaasia ohtude eest.
„Meie ülesanne on kaitsta ühiskonna kõige nõrgemaid. Kui astume selle sammu, siis loobume sellest rollist,“ ütles Kruger. „See, mida me kaalume, muudab ühiskonda fundamentaalselt. See ohustab meie arusaama inimese väärtusest.“
Teine konservatiivist parlamendiliige, Sir Edward Leigh, tõdes, et eutanaasia mõju ei saa hinnata vaid üksikjuhtumite põhjal, vaid tuleb arvestada selle laiemat mõju ühiskonnale.
„Mis ühiskond me oleme, kui hakkame elu väärtuse üle tingimusi seadma? Kas armastame elu ja hoolitsemist või muutume ühiskonnaks, mis aktsepteerib meeleheidet? Mina valin elu ja hääletan selle eelnõu vastu,“ sõnas Leigh.
Tööpartei parlamendiliige Florence Eshalomi kutsus üles keskenduma inimeste väärikale ja valuvabale elule, enne kui arutleda surma lihtsustamise võimaluste üle.
Katoliku piiskop John Sherrington, kes juhib Inglismaa ja Walesi katoliku piiskoppide konverentsi eluvaldkonda, nimetas eelnõu „põhimõtteliselt vigaseks“ ja kutsus üles palvetama selle tagasilükkamise eest.
„Oleme pettunud, et seaduseelnõu menetlus jätkub. See on vastuolus kaastunde ja hoolivuse põhimõtetega,“ märkis piiskop.
Sherrington tõi esile ka praktilised probleemid, sealhulgas arstide südametunnistuseõiguse piiramise ja haigate ning hooldekodudele kaitse puudumise, mis ei soovi eutanaasia protsessis osaleda. Ta rõhutas, et palliatiivse ravi parandamine on parim viis lõpuaja kannatuste leevendamiseks.
„Tõeline kaastunne seisneb inimeste toetamisel nende elu kõige raskematel hetkedel,“ ütles piiskop. „Peame jätkama pingutusi, et tagada kvaliteetne hooldus ja pakkuda lootust kõigile, kes seda vajavad.“
