Riigikantselei vastus teabenõudele seoses Kaja Kallase osalemisega Bilderbergi kohtumisel

Peeter Proos | Vanglaplaneet

Eelmise nädala neljapäeval sain ma Riigikantseleilt vastuse 3. juunil esitatud teabenõudele peaminister Kaja Kallase osalemise kohta Bilderbergi kohtumisel, mis toimus 30. maist kuni 2. juunini Hispaanias, Madridis Eurostars Suites Mirasierra hotellis.

Minu kirja käsitleti kui selgitustaotlust, seega oli vastamiseks aega 30 päeva. Muidugi mõista ühtegi konkreetset vastust Riigikantselei kiri ei sisaldanud ning mõnele küsimusele jäeti üldse vastamata, aga üht-teist võib sellest välja lugeda:

Peaminister osales 30. maist kuni 2. juunini Hispaanias Bilderbergi kohtumisel. Tegu on iga-aastase konverentsiga, kus on arutelud välis- ja julgeolekupoliitikast, tehnoloogiast, majandusest ja kliimapoliitikast. Osalejad on Euroopa ja Põhja-Ameerika valdkonna juhid ja eksperdid, seal hulgas ka tipp-poliitikud ja rahvusvaheliste organisatsioonide juhid. Sisult on see julgeolekukonverents, mille sarnastel on Eesti riigi esindajad osalenud korduvalt.

Kõik osalejad on avalikustatud konverentsi kodulehel, seal on nimetatud ka toimunud arutelude teemad.

Kokku on lepitud, et konverents toimub Chatham House reeglite alusel (mis on konverentside puhul tavapärane) ja et kutsutud osalevad konverentsil üksi ehk ilma delegatsioonideta, et tagada võimalikult avatud arutelud.

Peaministrit kutsuti sinna osalema ja esinema kui Eesti Vabariigi peaministrit, et esineda julgeolekupoliitika teemal. Peaminister seisis Eesti ja Ukraina julgeoleku eest ning tutvustas Eestit kui atraktiivset kohta investeerimiseks. Oma esinemistel esindab peaminister alati Välisministeeriumis ja Kaitseministeeriumis kokkulepitud seisukohti.

Varem on Bilderbergi konverentsil näiteks  osalenud ka toonane Keskerakonna esimees ja peaminister Jüri Ratas, seda 2018. ja 2019. aastatel.

Kuna avalikkuse ja rahvasaadikute teavitamise ning huvide konflikti vältimise kohta just ülemäära põhjalike selgitusi ei tulnud ning vastusest jäi silma, et Kallas tutvustas Bilderbergi kohtumisel „Eestit kui atraktiivset kohta investeerimiseks,“ siis panin teele järgmised täpsustavad küsimused:

Viitan oma varasemale teabenõudele, milles palusin teavet seoses peaministri osalemisega Bilderbergi kohtumisel. Tänan teid vastuse eest, kuid mõned olulised küsimused jäid kahjuks vastuseta või vastati neile ebapiisavalt. Avaliku huvi nimel ja suurema läbipaistvuse tagamiseks Eesti poliitilistes protsessides palun ma selgitusi järgnevatele punktidele, millele minu eelmises päringus ei vastatud:

1. Avalikkuse ja Riigikogu liikmete teavitamine: Kuidas ja millal on plaanitud teavitada Eesti avalikkust ning Riigikogu liikmeid Bilderbergi kohtumise tulemustest? Palun andke teada konkreetsetest meetmetest, ajakavast ja formaadist, milles see teave avalikkusele esitatakse.

2. Huvide konflikti vältimine: Palun andke täiendavat teavet selle kohta, millised konkreetsed meetmed on ette võetud, et vältida huvide konflikte ja tagada, et kohtumisest tulenevad otsused on tehtud Eesti kodanike huvides. Kuidas tagatakse, et need otsused on kooskõlas riiklike huvide ja demokraatlike põhimõtetega?

Lisaks eelnevalt mainitud punktidele soovin saada täpsemat teavet peaministri poolt kohtumisel tutvustatud investeerimisvõimaluste kohta. Vastuses märgiti, et peaminister esitles Eestit kui atraktiivset investeerimiskohta, mis on oluline nii majanduslikust kui ka strateegilisest vaatenurgast.

3. Milliseid konkreetseid investeerimisvõimalusi Eestis tutvustati Bilderbergi kohtumisel? Palun loetlege spetsiifilised sektorid või projektid, mida peeti atraktiivseks investoritele ja selgitage, kuidas need sektorid või projektid on seotud Eesti jätkusuutliku arengu ning majanduspoliitiliste eesmärkidega.

Kuna need küsimused on olulised nii poliitilise läbipaistvuse kui ka avaliku usalduse tugevdamiseks, palun vastake nendele seaduses ettenähtud tähtaja jooksul. Kui mõne küsimuse osas on teave konfidentsiaalne, palun selgitage vastavate õiguslike aluste ja põhjendustega, miks teave ei saa olla avalik.