Tamás Orbán | The European Conservative
Saksamaa parlament kiitis ametlikult heaks seaduseelnõu, millega dekriminaliseeritakse laste seksuaalset kuritarvitamist kujutava materjali levitamine ja omamine, vähendades miinimumkaristust ja liigitades kuriteo ümber väärteoks, teatab feministlik uudistesait Reduxx.
Bundestagis vastu võetud seaduseelnõu muudab sisuliselt vastupidiseks 2021. aasta otsuse, millega lapsporno valdamine liigitati kuriteoks ning millega kaasneb Saksamaal minimaalselt üheaastane vabadusekaotus ning mis on kooskõlas ELi direktiividega.
Uued eeskirjad lähevad aga veelgi kaugemale kui 2021. aasta eelne olukord. Väärteoks ei liigitata mitte ainult lapsporno valdamist, vaid ka selle levitamist.
Eelnõus on sätestatud, et lapsporno “valdamine peaks olema karistatav vähemalt kolme kuu pikkuse vangistuse ning levitamine vähemalt kuue kuu pikkuse vangistusega. Seega liigitatakse need süüteod väärtegudeks ja mitte kuritegudeks.”
Lisaks siseriiklikele probleemidele rikub eelnõu otseselt Euroopa Liidu direktiivi, mis liigitab mis tahes laste seksuaalset kuritarvitamist kujutava materjali omamise raskeks kuriteoks.
Valitsuse põhjendus laste seksuaalse ärakasutamise materjaliga seotud kuritegude väärteoks alandamisele kõlab pragmaatiliselt: need, keda kahtlustatakse sellise materjali valdamises ja levitamises, osutuvad sageli ise teismelisteks. Pealegi kaasavad nad mõnikord kogemata ka oma vanemaid ja õpetajaid, kes leiavad laste seksuaalset kuritarvitamist kujutavat materjali teismeliste mobiiltelefonidest, enne kui jagavad seda teistele vanematele või koolide juhatustele, et neid probleemist teavitada.
Seaduseelnõus väidetakse, et väärteoks alandamine oli “hädavajalik, et olla võimeline asjakohaselt ja vajaliku paindlikkusega reageerima suurele osale alaealistest õigusrikkujatest”, kes tegutsevad “noorukieas arenguetapile iseloomulikust ajendist”.
Opositsiooniline Kristlik-Demokraatlik Liit (CDU) tegi avalduse, milles taunis “karistuste ulatuse üldist vähendamist”, öeldes, et lapsporno levitamine ja omamine “peab põhimõtteliselt jääma kuritegudeks” ning et probleemseid juhtumeid, millele eelnõus viidatakse, tuleb käsitleda eraldi ja täpsemalt.
Teiselt poolt kiidavad seda sammu pedofiiliameelsed aktivistide rühmitused, nagu Krumme-13 (või K13), mis identifitseerib end “pedoseksuaalide eneseabi” organisatsioonina.
Dietrich Gieseking, K13 asutaja, keda on varasemalt korduvalt lapspornograafia omamise ja levitamise eest süüdistatud, tervitas küll muudatust, kuid heitis valitsusele ette, et see ei palunud vabandust “tuhandetelt ja tuhandetelt kannatanutelt”, kes langesid 2021. aasta seaduse ohvriks, mis muutis lapspornograafia omamise kuritegelikuks teoks.
Giesekingile, kes nimetab ennast süütute kaitsjaks, esitati esmakordselt süüdistus lapsporno levitamisega seotud kuriteos 1996. aastal, kui ta oma kaubikust postimüügi teel lapspornot müüs. 2003. aastal esitati talle uuesti süüdistus, kuna tema arvutis oli sadu lastepornofaile – samuti oli tema isiklikus blogis link, mis viis laste seksuaalset kuritarvitamist kujutava materjali levitamise veebisaidile. Selle eest mõisteti talle kaheksa kuud vanglakaristust. 2014. aasta intervjuus kutsus Gieseking üles langetama seksuaalsuhte seadusliku alampiir 12 aastani, sest tuleb lubada lastel “sõbralikku ja seksuaalset suhet pedoseksuaaliga ja on viimane aeg, et tänapäeva haritud ühiskonnas see samm astutaks”.
“Pedofiilia tabu tuleb lõpuks ometi murda kõigil ühiskonna tasanditel. Kui pedofiil saab välja tulla ilma tõrjutuse või isegi demoniseerimise hirmuta, siis on see parim ennetus laste kuritarvitamise vastu,” ütles Gieseking intervjuus.
Taas kord paistab, et Saksamaa sotsialistlik-roheline valitsus on haavatav lobitöö suhtes, mida teostavad K-13 ja veel kümned sarnased aktivistigrupid.
Uus seadus sai alguse juba 2023. aastal, kui Bundestag võttis vastu Giesekingu koostatud petitsiooni, milles pakuti välja muudatus põhiseaduse artiklit 6, et lisada sinna laste õigused. Giesekingi ettepanekus sätestati, et lastel peaks olema “sõnaõigus kõigis küsimustes, mis mõjutavad nende emotsionaalset, vaimset ja füüsilist heaolu”, ning “õigus oma isiksuse vabale arengule”, sealhulgas “seksuaalsele enesemääramisele”.